Elektritõukerattad vallutavad maailma, reguleerijatel peavalu jagub

 (72)
Täiendatud 14:56 Vladimir Sveti kommentaariga
Bolti tõukeratas
Bolti tõukeratasFoto: Bolt

Elektritõukerattad on Tallinna tänavad tormijooksuga vallutanud - suuri teenusepakkujaid on juba kaks ning juhtunud on ka esimesed õnnetused. Tõukeratastega liiklemise reguleerimise teemadel on sõna võtnud ka peaminister Jüri Ratas.

Oleme Delfis varasemalt kirjutanud, et Pariisis on tõukerataste rentimise reguleerimisega raskusi, kuid Pariis ei ole loomulikult ainus linn, kus tõukerattad populaarseks on saanud. Sõidukid on popid pea kõikjal maailmas ning eri riikides on probleemile ka väga eri moodi lähenetud. Nagu Rataski oma postituses viitab, valmistavad tõukerattad kõikidele reguleerijatele parajat peavalu.

Kui Pariisis on siiani oldud elektritõukeratastesse suhtutud võrdlemisi vabalt, siis mitmete raskete õnnetuste valguses otsustati juulist keelata nende parkimine avalikes parkides ning kõnniteedel, lisaks määrati maksimaalseks kiiruseks tõukeratastega 20 km/h. Need muudatused jõustusid 1. juulist. Kokku on Pariisis hinnanguliselt 20 000 elektritõukeratast ning 12 nende rentimisega tegelevat ettevõtet.

Seotud lood:

Samas on ka riike, mis koheselt elektritõukerataste levikule jõuliselt reageerinud on ning nendele väga konkreetsed nõuded esitanud. Näiteks Ühendkuningriigis pandi kõikidele elektritõukeratta juhtidele karmid nõuded - olemas olgu autojuhiluba, kiiver, kindlustus, numbrimärk ning makstud olgu ka teemaksud. Vastasel juhul ootavad karmid karistused. Näiteks üht 15-aastast poissi, kes Londoni tänavatel kihutas, karistati kuue "karistuspunkti" lisamisega ta juhiloale. Seda isegi enne, kui nooruk oma luba kunagi näinud oli.

Sarnased karmid nõudmised on ka näiteks Singapuris, kus siiani elektritõukerattaid üldse tänavatele ei lubatud, vaid enne loodi regulatsioonid, mis liikluskaost väldivad. 1. juulist võivad masinad linnatänavatel sõita, kuid maksimaalne kiirus on 10 km/h, samuti tohib sõita vaid jalgrattateedel, vastasel juhul ähvardab kuni 1300 eurone trahv või isegi kolme kuu pikkune vangistus.

Pole ei jalakäija ega auto

Valdav osa eksperte on juhtinud tähelepanu, et kõige suurem probleem elektritõukeratastega on selles, et neil puudub õige liiklemisala - sõidukid on liiga kiired, et sõita kõnniteedel, kuid liiga aeglased, et olla sõiduteedel. See omakorda tekitab ka selle, et kõnniteedel sõites juhtuvad õnnetused, kus tõukerattad sõidavad inimestele otsa, sõiduteedel on kannatajad aga tõukerataste juhid. See paneb elektrilised tõukerattad ühele pulgale jalgratturitega.

Tallinna kesklinna linnaosa vanem Vladimir Svet on Ratase postituse all tõdenud, et liiklusohutuse tagamiseks on oluline kohalike võimude ning teenust pakkuvate ettevõtete koostöö. "Mõlemaga sai sõlmitud leping, kus on ettenähtud kiiruse piirang, ettevõtja kohustus teavitada kasutajaid turvanõuetest, info vahetamise kohustus, potentsiaalne võimalus piirata tõukerattade arvu. Tõsi, kiivrite kandmise probleemi nii lihtsalt lahendada ei saa, siin on vaja tegeleda laiema liikluskultuuri arendamisega," kirjutas Svet Ratase postituse all.

Samal ajal rõhutas ta ka, et oluline on õigete liiklemisalade ehk jalgrattaradade ja kergliiklusteede olemasolu. "Uued ehitatavad teed saavad reeglina eraldi jalgrattateid, tehtud on Gonsiori, Juurdeveo, Herne tänavad järgmised nt Koidu, Poska, Reidi, hiljem Kunderi, sadama kergliiklus ja Filtri-Kadriorg kergliiklustee," kirjutas Svet.

Tallinnas on kontroll võimude käes

Vladimir Svet ütles Fortele, et kuna riiklikul tasandil pole regulatsioonide raames kohalikule omavalitsuse antud just palju võimalusi liikluse korraldamiseks, ongi hetkel valitud ettevõtete ja linna vahelise lepingute sõlmimise mudel. "Kuna tegemist on kahe väga hästi kättesaadava ettevõttega, millest üks on konkreetselt Eesti ettevõte ja teisel on Eestis kohapeal oma töötajad, on meil ettevõtetega väga hea kontakt ning seetõttu on praegu asjade kokku leppimine toimunud edukalt," sõnas Svet.

Sveti sõnul otsustati sellise mudeli kasuks, kuna see võimaldab linnavõimudel hallil alal toimuvat natukenegi mõjutada, samal ajal uue transpordivormi arengut mitte pärssides. Tema sõnul on Tallinna võimudel võimalik näiteks määrata, kuhu teenusepakkujad oma tõukerattad hommikul toimetavad, kuid samal ajal on võimalik piirata ka näiteks kiirust. "Panime paika, et esimese kuu jooksul on piirkiirus 20 km/h, kuid augustikuus vaatame asjad uuesti üle. Kui probleeme ei ole tekkinud, võime kiiruse tõsta kuni 25 km/h-ni tunnis," sõnas Svet.

Lisaks sellele on kohalikel võimudel Sveti sõnul lepingu alusel võimalus piirata ka tõukerataste koguarvu. "Oluline on selles suhtes aga kindlasti jälgida mastaape - võrreldes Pariisi või Barcelonaga, kus ühes neist on tänavatel 11 teenusepakkujat, kellel igaühel on tuhandeid tõukerattaid, on meil neid Tallinnas ainult kaks. Mõlemad ettevõtted teevad meiega ka edukalt koostööd," avaldas Svet lootust, et suuremaid probleeme Tallinnas ei teki ning edukas koostöö ettevõtetega jätkub.

Täpsemalt vaadatakse elektritõukeratastega seonduv üle hiljemalt oktoobrikuus, kuna siis lõppevad ka linna ja ettevõtete vahelised lepingud. "Siis annavad nad meile infot, kust kuhu sõideti ja kõike muud, mida nad kogunud on," ütles Svet.