Digitaalehitus – kellele ja milleks?

 (6)
Digitaalehitus – kellele ja milleks?
Merko

Kõik teavad, mida kujutab endast klassikaline ehitus, kuid mis on digitaalehitus või digitaalne innovatsioon ehituses, seda teavad vähesed. Vaatame sellele põhjalikumalt otsa Konverentsil “Ehitus2020+” „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt“ kategooria võitja, AS Merko Ehituse T1 Kaubanduskeskuse mudelprojekteerimise arenduse näitel.

Eestis on e-valimised, laialt kasutatav digiallkiri, e-tervis ja palju teisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alaseid edulugusid, mida Eesti tutvustab tihtipeale teistelegi riikidele.

See kõik on hea ja tore, kuid ehitussektori käekäigu pärast südant valutavad näevad, et uusi IT-lahendusi tuleb sellesse sektorisse vaevaliselt. See on probleem, sest kes vähegi viitsib tulevikku vaadata, teab, et ilma digilahendusteta jääb ehitussektori areng seisma.

Sama ilmnes ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskuselt RAKE tellitud “Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüsist”.

Analüüsis toodi välja, et Eesti ehitussektori suurimaks väljakutseks kogu väärtusahela (ehitise kavandamine, ehitamine, kasutamine) ulatuses on saavutada teiste arenenud riikidega (eelkõige ELi riikidega) samaväärne tootlikkuse tase. Selle eesmärgi saavutamise ainukeseks võimaluseks on Eesti ehitussektoris kiire (digi)innovatsioonilise pöörde elluviimine ning Tööstus 5.0 ja sellest veel edasiarenenuma tehnoloogia kasutusele võtmine.

Seotud lood:

Selleks, et aidata ehitussektor n-ö järje peale on visionäärid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Digitaalehituse klastrist võtnud südameasjaks digitaalehitusvaldkonna väljaarendamise.

Kui lühidalt kokku võtta digitaalehituse olemus, siis sellega soovitakse kogu ehitusprotsess, alates hoone kavandamisest ning lõpetades selle valmimisjärgse haldamisega viia digitaalsele kujule. See võimaldab selgemat, kiiremat, ausamat, efektiivsemat kommunikatsiooni kõigi protsessis osalejate vahel.

Ei maksa valesti aru saada - ehitaja peab müüri ikka laduma nii nagu ta seda tavaliselt teeb, aga info, kuhu ta müüri laob või kui kõrgeks ta selle teeb, peaks ta IT-maailmas saama digitaalsel kujul, mitte paberil.

Kui kõik osapooled, alates arhitektist ja lõpetades maja haldajaga, kasutavad protsessis samu digitaalseid mudeleid, jääb vähem ruumi eksimiseks ning lõppkokkuvõttes valmivad kvaliteetsemad hooned, saab kokku hoida raha ja aega.

Suures pildis on digitaalehituse lahendused aluseks olulisele eesmärgile – parandada tootlikkust läbi süsteemse planeerimise, efektiivsema koostöö ja läbimõeldud tehniliste lahenduste.

Üks osa digiehitusvaldkonna arendustööst on tunnustada neid ettevõtteid, kes näitavad teistele teed ning on võtnud kasutusele erinevaid digitaalseid lahendusi ehitusprotsesside lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks muutmiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juht Jaan Saar ütles, et konverentsil „Ehitus 2020+“ aasta digitaalse innovatsiooni projekti auhinnale kandideerinud tööd olid kõik väga tugevad, kuid T1 Kaubanduskeskuse puhul sai otsustavaks see, kuidas digilahendused olid juba loomulikuks osaks igapäevases töös üle terve ehitise elukaare.

"Ehitise infomudel (BIM) oli lisaks projekteerimisele asendamatuks abivahendiks ka tootmise (betoonelemendid) ja ehituse planeerimisel, osapoolte vahelises kommunikatsioonis ning tööde koordineerimisel ehitusplatsil. T1 puhul väärib eraldi tunnustamist ka see, et ehitise infomudel võeti kasutusele hoone haldussüsteemis ja selline asi on täna veel üsna haruldane. Muidugi tegi töö teostamise keerukaks ehitise suurus, kuid kogu ehitusprotsessile läheneti kompleksselt ning tänu digitaalsete tehnoloogiate ulatuslikule rakendamisele sai töö paremini ja kiiremini tehtud,” rääkis Saar.

Merko mudelprojekteerimise projektijuht Alan Väli sõnul jäi aasta digitaalse innovatsiooniprojekti tiitli pälvinud töö ehk T1 projekti algus ettevõtte jaoks aastasse 2015, mil digitaalehituse valdkonna lahendused nii Merkos kui ka Eestis laiemalt olid väga vähe levinud.

"Mudelprojekteerimise lähteülesande koostamiseks tehti põhjalikku eeltööd ning tutvuti teiste riikide parimate praktikatega. Projekti ja mudeli muutis keeruliseks selle suurus, oli ju objekti brutopind 130 000 m2. Sellest tulenevalt jagati mudelprojekteerimise protsess etappideks ning lepiti kokku haardealad, mille kaupa toimus mudelite kvaliteedikontroll. Ehitusinfomudel lihtsustas oluliselt keerukatest ehituskonstruktsioonidest ning tehnovõrkudest ülevaate saamist. Seeläbi sai projektilahendused kiiremini kooskõlastada ning anda sisulisemat tagasiside. T1 kaubanduskeskuse ehitusinfomudelit kasutasid oma töös kõik osapooled - tellija, omanikujärelevalve, projekteerijad, koostööpartnerid ning peatöövõtja. See kõik aitas projekteerimis- ja ehitusprotsessi tõhusamaks muuta," selgitas Väli.