Britid saavad internetiteenuste tõrgete puhul raha, aga eestlased?

 (15)
Küberkaitse Kompetentsikeskus
KommutaatorFoto: Ilmar Saabas

Ühendkuningriigi suuremad sideettevõtted andsid esmaspäeval teada, et hakkavad inimestele veebitõrgete puhul raha maksma. Uurisime, kuidas kompenseeritakse inimestele tõrked Eestis.

Suurbritannia süsteem on selline: kui teenused ei tööta juba kaks päeva, on tarbijal iga järgneva internetita päeva eest õigus saada kaheksa naela. Kui tehnik õigeks ajaks kliendi juurde ei jõua või ütleb kokkusaamisest ära 24 tunni jooksul, võlgneb ettevõte kliendile 25 naela. Samuti saab klient näiteks 5 naela iga päeva eest, mil pärast liitumist teenuseid kasutada ei saa. Praeguseks on kompensatsioonisüsteemiga liitunud kõik suuremad ettevõtted ning kaetud on 95 protsenti kõigist majapidamistest, vahendab BBC.

Uurisime, kuidas on asjalood Eestis ning mitte väga üllatuslikult klientidele selliseid summasid meil ei jagata. Levikomi turundusjuht Paavo Pudan ütles, et selline automaatne kompenseerimissüsteem tõstaks teenuste hinda, kuna tähendaks täiendavaid kulusid. "Küll aga pakutakse Levikomis reeglina klientidele soodustust kuutasult saamata jäänud teenuse hüvitamiseks, kui on esinenud märgatav katkestus," tõdes Pudan.

Seotud lood:

Telia on valinud aga hoopis teistsuguse lähenemise ning keskendub hoopis probleemile lahenduse pakkumisele, võimaldades üldrikete ajal klientidele tasuta piiramatut mobiilset internetti. "Lahendus on üles ehitatud nii, et peale (kaablivõrgu) rikke tuvastamist saavad sellest mõjutatud kliendid Telia poolt SMS-i, kus on kirjas nii rikketeavitus kui ka selle orienteeruv kõrvaldamise aeg," selgitas Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf. Lisaks sellele antakse kliendile sõnumis teada, kuidas mobiilset internetti kasutada saab. Kliendid, kes sõnumit ei saa, saavad mobiilse interneti iseseisvalt aktiveerida Telia Online Abi keskkonnas. Neudorfi sõnul kasutasid eelmisel aastal lahendust sajad kliendid.

Elisa sõnul neil mingisugust kompenseerimisplaani ei ole, kuid nad jälgivad selles vallas turul toimuvaid arenguid. "Jälgime huviga, kuidas need küsimused lahendatakse ja vaatame nende operaatorite ideestiku kindlasti üle," ütles Elisa meediasuhete spetsialist Taavi Teder.

Teder sõnas muuhulgas, et tegemist on väga keeruka teemaga, kuna väga tihti on raske eristada, kas võrgu puudumine on tekitatud operaatoripoolsest rikkest, kliendi enda seadmetest või hoopis sisevõrgust. Sama kinnitavad ka teised teenusepakkujad. "Levikomis on sel aastal 37% riketest olnud seotud kliendi isiklike seadmete (näiteks teleri, ruuteri) või sisevõrguga," tõdes Levikomi turundusjuht Paavo Pudan. Pudani sõnul keskendub Levikom seetõttu just täpsemale diagnostikale, mis aitab rikete põhjused paremini välja selgitada ning neid ennetada.