Üks neist on Virginias asuva konstrueerimisbüroo Aurora Flight Sciences'i visioon tulevikulennukist Aurora D8, mis võiks 2027. aastaks tuua kaasa suurema murrangu reisilennunduses. Mullu andis NASA Aurorale 2,9 miljonit dollarit, et valmistada selle lennuki vähendatud prototüüp ja lennuki lennuvõimet konkreetsemalt proovile panna.

Nn topeltmulli kujulise laiendatud kerega, tahapoole painduvate tiibadega "paradigmat murdev" hiigellennuk võtab algseid ideid küll Boeingu kunagisest teerajajast 707-st, aga on võtnud appi ka tänase päeva kogemused lennukite parema lennuvõime kohta.

Lennuk D8 saab oma tähise peainsenerilt Mark Drelalt, sisuliselt on selle kujundamisel ühe lennukikere asemel justkui kaks kokku pandud, nn topeltmulli (double-bubble) põhimõttel, sisuliselt kahekordistades ka võimaliku reisijatele kasuliku ruumi.

Midagi sarnast kasutati ka 1947-1963 lennanud Boeing 377 Stratocruiser'ite juures, aga need olid üldse erakordselt suure kerega lennukid, kuhu mahtus kaks lennukikeret sisse, välimuselt topeltmulli kuju ei paistnud.

D8 suudaks Aurora kinnitusel lennata kiirusel kuni Mach 0,764 (936 km/h), viies (vähemalt) 180 reisijat kuni 5500 km kaugusele, vähendades samal ajal kütusekulu 71 protsenti, müra 60 EPNdb (efektiivse tajutava müra detsibelli) võrra ja vähendades ka saasteemissiooni 87 protsenti tänaste suurte reisilennukitega (Boeing 737-800) võrreldes.

Aurora peab nüüd ehitama järgmise kolme aastaga prototüübi skaalas 1:2, et selle kuju saaks tegelikult testima hakata. Tavakasutusse tuleks lennuk ehk juba aastal 2027.