Uuel tehnoloogial põhinevad skannerid on oma olemuselt väga sarnased kompuutertomograafidele ning võimaldaks turvatöötajatel koti sisu vaadelda kolmemõõtmelises vaates, mis võimaldaks sisse suumimist ning kujutise pööramist.

Kuna uued skannerid võimaldaks ka tuvastada, milliseid vedelikke reisijad pagasis veavad, kaoksid suure tõenäosusega ära ka vedelikupiirangud. Näiteks on hetkel Euroopa Liidus keelatud käsipagasis salongi võtta 100 ml või suuremas mahutis vedelikke, aerosoole ja geele.

Heathrow lennujaamas on uudne skanner katsetamisel olnud juba 2017. aastast ning sealse juhi John Holland-Kaye sõnul oleks reisijatel selliste seadeldiste laialdasemast kasutusele tulekust vaid kasu. Näiteks ei peaks tulevikus kottidest ilmselt välja võtma ka sülearvuteid ning muid esemeid, mis siiani võimalikud turvariskid on olnud.

Heathrow lennujaam plaanib tehnoloogia lähiaastatel täies mahus kasutusele võtta ning kulutab sellele 50 miljonit naelsterlingit, ehk umbes 55 miljonit eurot. Sarnased lahendused võetaks aga kasutusele ka teistes Ühendkuningriigi lennujaamades. Ühendkuningriigi valitsuse esindajate sõnul ei maksaks uuenduste eest maksumaksjad, vaid raha investeeriks uutesse turvasüsteemidesse hoopis lennufirmad.

Mitmed USA lennujaamad, näiteks Atlantas asuv Hartsfield-Jacksoni lennujaam ning Chicago O'Hare'i lennujaam on juba praeguseks sellised pagasiskannerid edukalt kasutusele võtnud.

Tallinna Lennujaamas uudseid lahendusi suure tõenäosusega lähiaastatel näha ei saa. Lennujaama esindaja Margot Holts ütles, et lennujaam on küll teadlik lennundusvaldkonnas toimuvatest muutustest ning kindlasti on plaanis uudsed süsteemid ka kasutusele võtta, kuid hetkel sellekohast ajakava ei ole. Holtsi sõnul oodatakse selles suhtes ka hinnataseme normaliseerumist - hetkel maksab 3D-skanner umbes viis korda rohkem kui tavapärane röntgenskanner.