Tegelikult oli juba õmblusmasina leiutaja Elias Howe 1851. aastal võtnud patendi ka algelisele tõmblukule, aga ei hakanud neid massilisemalt tootma. 1893. aasta Chicago maailmanäitusel reklaamis oma valmistatud tõmblukku keegi Whitcomb Judson, aga ei saanud just suuremat menu.

Püksid käisid ikka veel nööpidega. Tõeline läbimurdeaasta oli tõmblukumeistritele 1937, kui Pariisi moeloojad ta lõpuks pükstele "kohustuslikuks" tegid.

Kuidas siia mahub siis tänane maailmaturu hegemoon YKK? Veel kuuekümnendatel domineerisid maailmaturul tõmblukutootjad Talon Zipper (USA) ja Optilon (Saksamaa LV), kuid jaapanlaste tiigrihüpe aitas paljudel sealsetel ettevõtetel turgu võita, ning Tadao Yoshida rajatud firma muutus kaheksakümnendatel maailmaturu valitsejaks.

Kui suur ta turuosa tegelikult on, on isegi raske öelda, räägitakse 50 kuni 90 protsendist, sõltuvalt sellest, kas Hiina piraatkaupa arvestada või mitte. YKK Toyama tehasest veetakse furgoonide kaupa aastas välja 7,2 miljardit tõmblukku, ehk siis iga maailma inimese kohta üks, kirjeldab Forbes. Aga suurim alltootja asub üldse USA-s, Georgia osariigis.

Yoshida perekond

Tadao Yoshida oli alustanud oma edukat karjääri enne Teist maailmasõda, esmalt firmas, mis importis keraamikat Hiinast, aga kui see 1934. aastal pankrotti läks, sai Yoshida juba oma firma püsti panna. Kuna keegi teine talle ka tõmblukumasinat valmistada ei tahtnud, meisterdas ta selle ise. Lõpuks, 1950. aastateks oli ta sunnitult jõudnud olukorda, kus kõik peale plastikust tükkide toodeti Yoshida isiklike näpunäidete järele. Ja isegi ajakirjanikke ei lasta selle firma tõmblukumasinaid uudistama.

Esmalt võttis ta üle Jaapani tõmblukuturu 1960. aastatel, kuid tollased ekspordibarjäärid takistasid tal maailmaturule jõudmist. Nii pani Yoshida käima oma allettevõtted käima ka teistes riikides. Ta oli üks jaapanlaste maailmavallutuse teerajajaid.

Juhtivatele kohtadele edutab YKK paraku siiani vaid neid, kes jaapani keelt mõistavad. Hollandis püsti pandud tehase avamisega seostub ka anekdoot, sest tema firma töötaja kulutas kuid hollandi keele õppimistele, sealsed töötajad kommenteerisid aga hiljem: "Vau, jaapani keel kõlab nii hollandi moodi."

Alates isa surmast 1993. aastal on firmat juhtinud Tadahiro Yoshida, kuigi ta omab ettevõttest vaid 31 protsenti ja maailma miljardäride tabelis just kõrgel kohal ei asu, 1,5 miljardi dollarilise varandusega. Mulluseks käibeks ettevõttel oli 4,3 miljardit dollarit. Eriti õitseb tõmblukumüük Hiinas ja Ida-Euroopas. Filiaalid töötavad kokku 71 riigis. Lisaks teenib firma palju raha ka alumiiniumist aknaraamide valmistajana, ehk ka tulude vähenemist pole niipea karta.

Kui YKK pani püsti kaupluse New Yorgis 1960. aastal, telliti temalt vaid naeruväärset värvi veidraid tõmblukke, sest turg seal oli kohalike tootjate käes, kuid nüüd tuli mängu jaapanlaste efektiivsus. "Kaup kätte juba eile" loosungiga pälvis ta uute klientide usalduse. Ja niipea, kui Taloni kohalikud patendid vananesid, kaotas konkurent turgu just YKK-le.

Kohtuvaidlustega jätkub patendisõda YKK vastu siiani, firmat süüdistatakse ka ebaeetilistes võtetes turgude võitmisel, aga eks see sõltubki, kelle mätta otsast vaadata. 

Jaapani ime on küll asendunud kaotatud kümnendikega, mis tähendab, et igasugused piraattootjad näiteks Hiinast on maailmaturule oma segaduse toonud. Täna on Forbesi arvates YKK käes maailmaturust 45 protsenti, Talonil ja Optilonil mõlemal 7-8 protsenti, ülejäänut jagab umbes tuhat tootjat Hiinast, mõni neist kahtlematult ka võltsides YKK toodangut.

1966. aastal oli üks YKK korealasest töötaja, ilmselgelt vargsi, toonud kaasa oma teadmise YKK tootmismasinatest ja pannud püsti konkureeriva firma Hankook, mis küll läks lõplikult pankrotti Aasia kriisis 1997. aastal. Korealaste Jungwoo tootis tõmblukke veel YKK nime kasutades, kuni kohtuasjadega see 2002. aastal ära keelati.