Keith Cheni teooria kohaselt sunnivad keeled, mis ei tee grammatiliselt vahet olevikul ja tuleviku, oma kasutajaid rohkem tulevikule orienteeritud tegutsemisele. Seni veel avaldamata uurimuse kohaselt ei tundu neis keeltes tulevik "nii kaugena, mis suurendab kõneleja soovi säästa tulevikuks, mis paistab lähedasemana", vahendab BNS Soome päevalehes Turun Sanomat ilmunud uurimust.

"Näiteks soome keele kõneleja kasutab lausetes "Tänään on kylmä" ("täna on külm") ja "Huomenna on kylmä" ("homme on külm") sama verbivormi, prantsuse keele kõnelejad aga vahetavad olevikuvormi "Il fait froid aujourd’hui" ("täna on külm") tulevikuvormiks "Il fera froid demain" ("homme on külm"), selgitas Chen.

Professori väitel paneb tuleviku ja oleviku grammatiline eristamine kõnelejad end "tulevikust distantseerima". Cheni teooria kohaselt säästavad grammatilise tulevikuga keelte kõnelejad pensionile jäämise ajaks enam kui 30 protsenti vähem kui nende keelte kasutajad, kus grammatilist tulevikku ei ole.