14.11.2011, 14:12
Vurrud lubasid imetajatel maailma vallutada
FOTO:
Kõikidel imetajatel esinevad vähemalt mingis vanuses närvikiududega ümbritsetud kompekarvad, mida loom saab liigutada. Ainsaks erandiks on inimene. Nurrukarvu meil pole, kuid mälestus nendest paikneb ülahuules – seal asuvad tibatillukesed karvaliigutajalihaste jäänused.
Suurbritannia Sheffieldi ülikooli uurijad võrdlesid rotte ja hiiri nende kaugete sugulaste kukkurloomadega ning jõudsid järeldusele, et vurrukarvade teke mõjutas oluliselt imetajate evolutsiooni, vahendab Novaator.
Tony Prescotti juhitud uurimisrühm filmis laboris närilisi. Uurijaid huvitas, kuidas täpselt vurre kasutatakse. Hiired ja rotid teevad kompides kindlaks ümbritsevate esemete kuju ning enda täpse asukoha. Sirgjooneliselt jooksva närilise vurrud liiguvad üles-alla mõlemal kehapoolel võrdse kiirusega. Kui loom pöörab, suureneb karvade liikumine pöördesuunas.
Kui parempoolsed vurrud puutuvad kokku takistusega, hakkavad lisainfo kogumiseks tööle ka vasakpoolsed.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!