Vulkaanidest maapinnale pursanud teemantites olevad mineraalikesed muudavad laamade liikumise moodsamaks
Laamtektoonika on moodsa geoloogia üks paremini üles ehitatud ühendteooriaid. See suudab ideaalilähedaselt kirjeldada, kuidas ning miks laamad tekivad ja hävivad, seejuures ookeaninõgusid, mäeahelikke ning hiidkontinete moodustades. Iroonilisena on see pelgalt 50 aastat vana, enne seda peeti hiiglaslike maamasside liikumisest naeruväärseks. Samas ei ole kindel, kas laamad allusid alati samadele seaduspärasustele, vahendavad ERR Teadusuudised.
Vastus peitub teemantites. Need ei ole küll igavesed, ent sellegipoolest keskkonna ning keemiliste mõjutuste suhtes äärmiselt vähe tundlikud. Samas ei ole nende tekkimisprotess niivõrd vähe poeetiline, kui seda mõnikord kujutatakse. Teemantite moodustumiseks on vaja küll süsinikku ning suurt rõhku, ent see leiab aset sügaval maa all – 125-175 km maapinnast – kontinentide juurte all. Tihti jõuavad need maapinnale alles mitu miljardit aastat pärast tekkimist. Mõnikord ei ole teemantid täiesti puhtad ning võivad sisaldada üksikuid mineraaliterakesi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!