Võrumaal leiti 2500 aastat vana matusepaik

Arheoloogid avastasid Võrumaal Vastseliina ja Misso vahel Tsiistres matusepaiga, mis oli kasutusel juba 2500 aastat tagasi.

Arheoloog Marge Konsa sõnul on tegemist Eesti kagupoolseima tarandkalmega, kust leiti hulgaliselt põletatud inimluid, kirjutas SL Õhtuleht.

“Tsiistre matusepaik on oletuslikult rajatud umbes 2500 aastat tagasi, mis jääb eel-rooma rauaaega, ja siis maeti sinna ka esimesed surnud,” ütles Konsa.

Kadunukesi sängitati aga sealsamas mulda ka III-V sajandil ehk 1800-1600 aastat tagasi, kui varasemale matusepaigale ehitati kividest tarandkalme.

Kalmelt võetud viikingiaegne söeproov aastaist 950-1050, kinnitab, et kohta on viikingiaja lõpuni matmiseks kasutatud või vähemalt on see olnud inimestele tähenduslik paik.

“Kuid juba varakeskajal on kalme osaliselt lõhutud, üle selle viis palverändurite tee Vastseliina piiskopilinnuse kabeli kuulsa imettegeva risti juurde,” ütles Konsa.

Tsiistre kalmesse võivad olla pärast tuleriidal põletamist maetud sellised inimesed, kel oli piisavalt positsiooni — nad kas kuulusid kohaliku elanikkonna eliiti või olid muul moel erilise staatusega, näiteks šamaanid.

“Põhjus arvatakse olevat näiteks selles, et muistse matmiskombestiku kohaselt võis põletamine olla kõige olulisem osa matuseriitusest, millega vabastati surnu hing tule abil,” ütles Konsa.

Peale luude, mida augustis lõppenud kaevetööde käigus said arheoloogid ligi viis kilogrammi, avastati Tsiistre kalmest tekstiilijäljenditega savinõukilde, mõni läbipaistvast ja sinisest klaasist helmes, katkendid mitmevärvilistest emailhelmestest ning pronkssõrmus.

Kuni 2000 aasta vanune matmispaik avastati hiljuti ka Harjumaal Rebalas, Parasmäe ja Kostivere vahel.