Võõrliikide sissetung võib muuta evolutsiooni

Devoni ajastu lõpus toimunud sündmused annavad vihjeid tänapäevaste elurikkuse muutuste kohta. Liikide kadumine on põletav probleem, mille lahendamiseks uuritakse ka minevikus toimunud Maa elustiku muutusi. Ohio ülikooli uurimuse põhjal võivad võõrliigid takistada loomulikku liigiteket.

Kõige laiemalt on tuntud dinosauruste kadumine, kuid sarnaseid ulatuslikke väljasuremisi on Maa ajaloos toimunud mitu korda. Kõige ulatuslikum elustiku muutus toimus hilises Devonis (ligikaudu 375 miljonit aastat tagasi), kus kadus ligi 60 protsentidest perekondadest. Suur osa liikidest kadus, kuid uusi tekkis juurde väga vähe, vahendab Novaator.

Ohio ülikoolis koostatud uurimuses tegid paleontoloogid kolme elustikurühma fülogeneetilise analüüsi, uuriti karpe, käsijalgseid (brahhiopoode) ja röövtoidulisi lülijalgseid.

Kõik need väikesed, kõva kestaga kaetud loomad olid Devoni ajastu meredes väga tavalised. Lisaks leidus tolleaegses ookeanis veel kalu ja väiksemaid loomakesi nagu meriliiliad. Elu oli hakanud siiski ka maismaale jõudma - esmastest taimekooslustest võis leida ürgseid kahepaikseid.

Mandrite omavahelisel ühinemisel ja mere taseme tõusul tekkisid erinevate elutingimustega uued elupaigad. Need liigid, mis suutsid uutes tingimustes ellu jääda ja levida, muutusid nii arvukaks, et hakkasid põhjustama halvemini kohanevate taksonite kadumist ja takistama uute liikide tekkimist.

“Tavapäraselt kasutatakse Devoni lõpu sündmuste kirjeldamiseks terminit massiline väljasuremine, kuid tegelikult oli see bioloogilise mitmekesisuse kriis,” selgitas Alycia Stigall, üks ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuse autoritest. “Geoloogilised tõendid uute liikide tekkimise kohta kaovad tol ajastul.”

Kogu mereline ökosüsteem varises kokku, kirjeldavad paleontoloogid kauges minevikus toimunud sündmusi. Maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt. Korallid kadusid ja korallrahud tekkisid Maale uuesti alles 100 miljoni aasta pärast. Ka teiste mereloomade – näiteks hiidmõõtmetes kalade, käsnade ja käsijalgsete hulk vähenes oluliselt.

Alycia Stigalli arvates on minevikus toimunu väga sarnane tänapäevastele sündmustele, kuna ka tänapäeval on paljudes elupaikades probleemiks invasiivsed liigid, mis tõrjuvad põlised taimed ja loomad välja.

Lisaks surevad liigid välja palju kiiremini kui kauges minevikus. “Isegi kui inimene suudab elupaikade kadumist takistada, võtab koosluste stabiliseerumine ikka väga kaua aega. Võõrliikide olemasolu on loomulikud liigitekkeprotsessid oluliselt alla surunud,” arvab ta. "Kui teame minevikus juhtunu põhjuseid, on rohkem võimalusi praeguse elurikkuse säilitamiseks".