Võõr-taevakehad reastati elukõlbulikkuse alusel: teine tõde

 (12)
Saturni oranž kuu Titaan planeedile varju heitmas. Foto Ho, Reuters
Saturni oranž kuu Titaan planeedile varju heitmas. Foto Ho, ReutersScanpix

Teadlased on välja selgitanud, millised kuud ja planeedid võivad kõige tõenäolisemalt olla koduks maavälistele eluvormidele. Kõige elukõlbulikumateks võõrmaailmadeks osutusid Saturni kuu Titaan ja eksoplaneet Gliese 581 g, mis arvatakse asuvat meist umbes 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus.

Rahvusvaheline töörühm, mille tulemused ilmusid ajakirja Astrobiology viimatises numbris, nuputas maaväliseks eluks sobilikkuse kvantifitseerimiseks välja kaks hindamissüsteemi.
Uurimustöös pakuvadki autorid välja kaks erilaadset indeksit: Maa-sarnasust mõõtva Earth Similarity Index’i (ESI) ning planetaarse elamiskõlbulikkuse indeksi Planetary Haibitability Index (PHI), vahendab BBC.

„Esimene küsimus on, kas mujal võib kohata Maale sarnaseid tingimusi, kuna me teame empiiriliste andmete alusel, et taolistes tingimustes on elu võimalik,“ rääkis uurimuse kaasautor dr Dick Schulze-Makuch Washingtoni osariiklikust ülikoolist USA-s. „Teine küsimus on, kas eksoplaneetidel valitseb selliseid tingimusi, mis viitavad muude, olgu meile tuntud või tundmatute eluvormide esinemise tõenäosusele.“

Nagu nimigi mõista annab, hindab ESI planeete ja kuid selle alusel, kui suurel määral need Maaga sarnanevad, võttes arvesse taoliseid tegureid nagu mõõtmed, tihedus ja kaugus ematähest.

Indeks PHI seirab teistsuguseid faktoreid — näiteks seda, kas planeedi pind on kivine või jäätunud, kas sellel on olemas atmosfäär või magnetväli.

Samuti võtab PHI arvesse organismidele kasutada oleva energia hulka, pärinegu see ematähelt või hoopis loodeliseks paindumiseks (ingl tidal flexing) nimetatavast protsessist, milles gravi-vastastikmõjud teise taevakehaga võivad planeeti või kuud soojendada.

Viimaks hindab PHI-indeks ka keemilist koostist — näiteks seda, kas keskkonnas esineb orgaanilisi ühendeid — ning elutähtsate keemiliste reaktsioonide jaoks vajalike vedelate lahustite olemasolu.

Planetaarse elamiskõlbulikkuse indeks PHI andiski ESIst teistsuguseid tulemusi

Uurimusse hõlmatud maailmade tippu küündis Saturni kuu Titaan hindega 0,64, sellele järgnesid Marss (0,59) ja Jupiteri kuu Europa (0,47), mille pinna all arvatakse asuvat ookean, mida soojendab loodeline paindumine.

Eksoplaneetidest said kõrgemad hinded taas Gliese 581g (0,49) ja Gliese 581d (0,43).

Viimastel aastatel on Päikesesüsteemi-väliste potentsiaalselt elukõlbulike planeetide otsingud kõvasti tuure kogunud. 2009. aastal orbiidile läkitatud NASA kosmoseteleskoop Kepler on leidnud juba üle 1000 kandidaatplaneedi.

Tulevikus konstrueeritavad teleskoobid võivad kaugete planeetide valguses suuta tuvastada isegi nn biomarkereid nagu taimedele iseloomuliku võtmetähtsa pigmendi klorofülli olemasolu.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!