VÕIDUJOOKS: Kui NASA lõpuks Marsile jõuab, ootab neid terve laulukoor juba ees

 (34)
VÕIDUJOOKS: Kui NASA lõpuks Marsile jõuab, ootab neid terve laulukoor juba ees
Viking 1 pilk Marsile aastal 1976NASA

65 aastat on Maal tõsiselt kaalutud kuidas Marsil jalg maha panna. Raketiisa Wernher von Brauni 1948. aasta plaanidest ei saanud küll asja, ka järgmised ideed on paberile jäänud. Nüüd aga on lahti tõeline võidujooks.

Brauni "Das Marsprojekt" oli visandatud juba 1948. aastal ja konkreetsema vormi sai ta 1952 publitseeritud ettepanekuga: 70 inimest kümnel alusel ühise lennuga Marsini, seal maandumisega ja naasmisega. Loe ingliskeelset ülevaadet siit

Kui Brauni ettepanek oleks teoks saanud, oleks esimene inimene Marsil jala maha pannud juba 1965. aastal. Kuid tema ajal oli Marss pigem mütoloogiline objekt. Alles mehitamata NASA aparaadi Mariner 4 möödalend Marsist 1965. aastal andis tegeliku ettekujutuse, millised tingimused punasel planeedil valitsevad.

Kokku on kirjas ligi 60 erinevat ettepanekut mehitatud Marsi-lendudeks aastaist 1952-2000, nii USA, NSV Liidu kui ka Euroopa teadlastelt, mis ükski pole teostust leidnud. Siis aga algas juba võidujooks Marsile, ja hetkel on kõik riiklikud kosmoseagentuurid, sh ka NASA isegi tempost maha jäämas.

Seotud lood:

1. NASA Constellation-projekt

2004. aastal kuulutas president George W. Bush USA kosmoseagentuuri NASA eesmärgiks rajada 2020. aastaks kosmosejaam Kuule ja sealt edasi juba mehitatud lennu Marsile. Kolm aastat hiljem pani NASA ka võimaliku tärmini paika - inimese maandumine Marsil 2037. aastal. Projekt Constellation visandas paberitele Marsi-missiooni Ares V raketi ja Orion-kosmosekapsliga. Orion mahutaks neli kuni kuus astronauti.

Ares I katsetati juba 2009 ja Orioni katsetus on ajastatud aastasse 2014. Ares V esmalend oleks aastas 2018. Kuu-lennud Orioniga algaks aastal 2019.

Kuid siis tuli pealne üleilmne majanduskriis, Barack Obama pole küll Bushi progammi lõplikult tühistanud, aga pole ka näha, et NASA suudaks hetkel vaadata kaugemale järgmise marsikulguri teelesaatmisest 2020. aastal. NASA rahakoti kallal on kärpekirves ka praegu, mistõttu pole küll oodata, et NASA suudaks oma Marsi-programmi kiirendada.

Kogu NASA marsiprogrammi hinnalipik ületaks sada miljardit dollarit, samas kui terve agentuuri aastaeelarve on ligi 18 miljardit. NASA hakkas üha enam otsima abi erasektorist.

2. ESA Aurora-programm

Konkurendina tuli oma Aurora programmiga juba 2001. aastal välja Euroopa Kosmoseagentuur ESA: mehitatud lend Kuule 2024, ja Marsile 2033. Prantslastelt võetaks appi uus Ariane M-rakett, samas kui meeskonnamoodul on ikka veel arendamisel.

Viimastel aastatel ei taha küll ka ESA enam väga aktiivselt oma Aurora-programmi reklaamida. Kogu euroala võlakriis annab tugevasti tunda. Seni pole ju ESA isegi oma esimest mehitatud kosmoselendu suutnud korraldada, lihtsam on olnud teha koostööd venelaste või ameeriklastega.

Satelliite oskavad prantslased edukalt orbiidile viia, maandurit Beagle 2 tervena Marsile toimetada britid aga ei osanud. Soomlased töötavad juba aastaid oma Marsi-ilmastikusatelliidi MetNet kallal. Ja ega siis rootslased neist maha saa jääda...

3. Musk ja SpaceX

Kui juba erasektorist abi otsiti, siis sealt ka abikäsi sirutus. Tesla Motorsi ja PayPali rajaja Elon Muski kosmosekontsern SpaceX alustas Dragon-kosmosekapslitega rahvusvahelise kosmosejaama varustamist mullu.

Musk on ka lubanud jääda pensionile Marsil, aga hetkel on tema pakkumas Marsi-lendudele vaid Dragon-kapslit, tõsisemaid lennuplaane arendavad teised. Ka NASA-SpaceX ühisprojekt maanduriga Red Dragon on 2015. aastani jäässe pandud.

4. Mars One

Mars One on hollandlase Bas Lansdorpi projekt koguda raha ja saata juba 2023. aastal mehitatud lend Marsile, kus rajatavas kosmosekoloonias elaks alguses neli, 2033. aastast alates juba 20 inimest.

Rahakogumine on suurim väljakutse, aga mitte võimatu, kahe nädalaga väljendas juba 78 000 inimest soovi sinna elama kolida. Ka projekt Mars One on rajatud SpaceX'i rakettidele.

Pileti hind - üks lend Marsile (ilma naasmiseta) neljale inimesele kuus miljardit dollarit. Viis lendu 30 miljardit. Aga enne on vaja ju ka elamismoodulid ja marsikulgur sinna viia.

5. Inspiration Mars

Inspiration Mars Foundation on endise kosmoseturisti Dennis Tito fond, mis kuulutas välja konkursi mehitatud lennuks Marsini ja tagasi, ilma maandumata, 2018. aastal. Kitsas kosmoselaevas oleks ruumi vaid ühele abielupaarile, ja nende lennu õnnestumine vajab ka suurt juhuste kokkulangemist.

Ka siin on olulisel kohal rahakogumine, kuigi lend oleks odavam - 1-2 miljardit dollarit. Marsi Ühingu juht Robert Zubrin on väitnud, et lend on teostatav, aga rahasumma kokku saamine enam kui küsitav.

6. Mars Initiative

Siis on laual veel teksaslase Mina Muhkari Mars Initiative, mis samuti unistab koloonia rajamisest Marsil, aga nende idee on üsna algusjärgus - alustati raha kogumisest, lennuplaanid on ikka veel peidus.

7. Hiina on parem vait

Hiina kosmoseprojekt oli samuti suunatud mehitatud lendudeks Marsile, aga siis nurjus 2011. aastal Vene-Hiina ühisprojekt saata Marsile Hiina satelliit Yinghua-1 ja Marsi kuuule Phobosele vene maandur Phobos-Grunt. Mõlema riigi Marsi-programmidele oli see ränk hoop. Varem rääkis Hiina oma mehitatud lendudest Marsile aastail 2040-2060. Nüüd on nad jälle vait, nagu tavaliselt.

Detsembris tahetakse siiski saata Hiina kulgur Kuule.

8. ...ja siis veel venelased

Vene projektid mehitatud lendudeks Marsile on juba pool sajandit vanad, aga ei ole just näha, et Venemaal selliseks asjaks poliitilist tahet ja raha leiduks. Pigem võivad venelased asetada õla alla ESA Marsi-missioonile.

Aga mine tea... 2030 on ju veel mägede taga. Just Venemaal viidi tunamullu läbi Mars-500 eksperiment, kus kolm venelast, üks prantslane, üks itaallane ja üks hiinlane istusid 520 päeva koos kapslis, simuleerides Marsi-lendu. Jälle koostöös ESA-ga.

2015 võiks aga olla aasta, mil venelased panevad jälle kulguri Kuu peale maha. Kui just jälle midagi nihu ei lähe...

9. Jaapan?

Jaapani kosmoseagentuur Jaxa saatis 1998 Marsi suunas oma kosmoseaparaadi Nozomi, mida ei õnnestunud planeedi orbiidile asetada. Maandurit Melos-1 üritatakse Marsile saata pärast 2016. aastat.

10. India?

India seni avalikult veel Kuust kaugemale ei kiika. Kuukulgur on aga ajastatud aastaks 2016.