Oslos tegutseva disainiettevõtte Lade AS projekteeritud alus rakendab aerodünaamiliste pindade (ingl airfoil) tehnoloogiat, mis tähendab, et selle kõrged pardad toimivad sarnaselt purjedega. Lisaks tuulele rakendab hübriid-prahilaev edasiliikumiseks veeldatud maagaasi. Tuult appi võttes hoitakse kokku kuni 60 protsenti kütusest ja kahandatakse emissioone kuni 80 protsenti.

Vindskip on ainulaadne ka selle poolest, et rakendab tuulejõudu samamoodi nagu lennuk, mis võimaldab sel peaaegu otse vastutuult seilata. „Konstruktsioon kasutab ära nn näivat tuult (ingl apparent wind), tekitades tõmbejõudu suuresti samamoodi nagu lennuk, mis teatud kiirust ületades õhku tõusma hakkab,“ kommenteeris disainiprojekti juht Terje Lade väljaandes Red Orbit.

Lisaks laevakere kujule on projekti jaoks kriitilise tähtsusega arvutitarkvara, mille töötab välja Joseph von Fraunhoferi nimeline merenduslogistika- ja teenuste keskus Saksamaal. Sünoptilisi andmeid ja merel valitsevate tuulte suunda arvesse võttes peaks tarkvara aitama laevale optimaalseimat kurssi valida.

Vindskipi alternatiivenergia-põhist konstruktsiooni on looma hakatud väga õigeaegselt, kuna merelaevanduses kasutatavate kütteõlide väävlisisaldusele kehtestatakse peagi uus ülempiir, mis kahandab lubatud väävlisisalduse 2020. aastaks 3,5-lt protsendilt 0,5-le protsendile. See ei kergita mitte ainult punkrikütuse e laevamasuudi hindu, vaid ka mootorite puhastamisele tehtavaid kulutusi.

Ehkki mõned uurijad kahtlustavad, et tuule-energiat rakendav konstruktsioon ei anna tegelikkuses soovitud tulemusi, usub Lade, et esimesed Vindskipid asuvad voogusid kündma juba 2019. aastal.