Viljakusravimid suurendavad vähiriski

Ravimid, mille ülesandeks on panna munasarjad tootma iga kuu vähemalt ühe munaraku, on arstidele juba mõnda aega muret teinud.

Esialgu muretseti eelkõige munasarjavähi tekke võimaluse pärast. Seejärel kahtlustati ka rinnavähi tekke suurenenud riski. Erinevad uurimistulemused on aga vastukäivad, mistõttu arstid ja patsiendid ei teagi, kuidas nendesse suhtuda, vahendab

Novaator

Economist uudist.

Probleem tuleneb osaliselt sellest, et vähi väljakujunemine võtab aega aastaid, seega saab suurenenud ohtu tõestada vaid pikaajalise uuringu käigus. Lisaks on teada, et naistel, kes kunagi ei sünnita, on suurem tõenäosus haigestuda erinevat tüüpi vähkidesse, mida tuleb samuti viljakusravimite mõju uurimisel arvesse võtta.

Et nendest raskustest üle saada, analüüsis Jeruusalemma Hadassah-Hebrew’ ülikooli teadlane Ronit Calderon-Margalit kahe laiaulatusliku uurimuse andmeid. Esimene oli pikk küsimustik, millele vastasid peaaegu kõik aastatel 1974-1976 Lääne-Jeruusalemmas sünnitanud naised. Vastajaid oli umbes 15 000. Küsitluses uuriti, kaua võttis naistel aega viljastumine, kas nad kasutasid viljakusravimeid ja kui, siis milliseid, ning veel palju erinevat informatsiooni.

Ülejäänud andmed pärinesid Iisraeli vähiregistrist, kus kõiki vähijuhtumeid on kirjeldatud ning tähistatud isikukoodidega, mille alusel Calderon-Margalit sai välja selgitada, millistel esimese uurimuse 15 000 emast kujunes hiljem vähk. Uurimistulemused avaldati ajakirjas American Journal of Epidemiology.

Ovulatsiooni indutseerivaid ravimeid kasutanud naistel suurenes emakavähi kujunemise tõenäosus kolm korda võrreldes ravimeid mitte kasutanud naistega. Naistel, kellel viljastumine võttis aega üle aasta — mis viitab ka ravimite pikaaegsemale kasutamisele — suurenes risk kaheksakordseks. Siiski oli üleüldine emakavähi tekkimise risk väike, sest see vähitüüp on suhteliselt haruldane.

Eriti tugevalt seostus emakavähi tekkega üks ravim, klomifeen. Seda ravimit kasutatakse siiani laialdaselt esmase ravimina ovulatsiooni puudumise ja seletamatu viljatuse korral, kuigi üks teine 2008. aastal läbi viidud uurimus väljendas selget kahtlust, kas sellest on viimase probleemi lahendamisel üldse kasu.

Calderon-Margaliti uurimuses leiti ka teiste vähitüüpide — eelkõige küll rinnavähi, mitte munasarjavähi — esinemise tõenäosuse suurenemist seoses viljakusravimite kasutamisega, kuid need tulemused polnud nii selged ja üks-ühesed. Teadlase sõnul tuleks aga selliseid ravimeid kasutavatel naistel vähemalt emakavähi suhtes küll rakendada järelvalvet ning sõeluuringuid.