Viiruste vastu võitlev valk tuvastatud
„See valk on organismis loomulikult olemas ning see võitleb pidevalt gripi vastu,” ütleb uurimuses osalenud Harvardi meditsiinikooli teadlane Stephen Elledge.
Elledge ja tema kolleegid kasutasid uut uurimismeetodit nimega RNA interferents, mille abil saab süstemaatiliselt üksikuid geene rakkudes välja lülitada. Seejärel viidi rakud kokku gripiviirusega. Nii avastasid teadlased väikese rühma gripivastaseid valke, mis suurendavad keha loomulikku vastupanuvõimet viirusnakkustele.
“Kui neid valke tootvad geenid välja lülitada, paljuneb viirus viis kuni kümme korda kiiremini. Järelikult on need valgud vahendiks, mille abil rakud saavad blokeerida 80 kuni 90 protsenti sisse tunginud viirustest,” ütleb Elledge.
Teadlased näitasid ka, et kui rakud seda valku rohkem tootma panna, muutuvad nad gripile vastupidavamaks. Samuti näidati, et üks selle perekonna valkudest nimega IFITM3 kaitses mitmete viiruste eest, muu hulgas mõned gripiviiruse tüved, Lääne-Niiluse viirus ja dengue viirus. Valgud ei kaitsnud aga rakke näiteks HIV või C-hepatiidi viiruse eest.
Uurimisrühm näitas, et kui viirus sellest esmasest tõkkest läbi saab ja rakku pääseb, aktiveeritakse alarmsüsteem, mis hoiatab teisi rakke ja paneb need tootma rohkem viirustevastaseid valke.
Uurimus aitab paremini mõista, kuidas keha gripi ja muude viiruste vastu võitleb. Lisaks võimaldab see välja töötada paremaid meetodeid inimeste kaitsmiseks gripi ja teiste viirushaiguste eest.
“Kui selle valgu tootmist kodulindudes või sigades võimendada, muutuksid nad gripile vastupidavamaks. Nii saaks ka inimesi loomadelt pärinevate viiruste eest kaitsta,” selgitab Elledge.
Lisaks võimaldab avastus lihtsustada vaktsiinide tootmist, muutes näiteks vaktsiinide tootmiseks kasutatavates kanamunades keskkonna viirustele sobivamaks. „Kui see geen eemaldada rakkudest, kus viirus areneb, hakkab viirus tunduvalt kiiremini paljunema. Nii saab vaktsiine kiiremini toota.”
