Üheksa kuud väldanud absoluutsel tipptasemel kriminalistilised uuringuid on viinud teadlased veendumusele, et 17. sajandist pärinev osaliselt säilinud pea, mille küljes on alles juukseid, habet ja augustatud parem kõrv, kuulus kuningas Henri IV-le, Bourbonide dünastia rajajale ning kuningas Louis XVI vana-vana-vana-vanaisale, vahendab The Independent.

Pärast Prantsuse revolutsiooni käigus 1793. aastal aset leidnud kuningliku perekonna haudade rüvetamist ja rüüstamist Pariisist põhja poole jäävas Saint Denis’s on pea liikunud ühest Euroopa erakollektsioonist teise.

Pead omaaegsete maalide digikoopiate ning kuninga surimaskiga võrrelnud teadlased on järeldanud, et see ei saa olla keegi muu kui „hea kuningas Henri”, monarh, kes katkestas põgusalt Prantsuse ususõjad ning kinkis 1598. aastal protestantidele usuvabaduse.

Ajakirjas British Medical Journal ilmunud artiklis kirjeldatud uurimuse täiendavad üksikasjad tuuakse täna Pariisis avalikkuse ette. Töös kasutatud meetodid võivad teha võimalikuks muude kuninglike kehaosade tuvastamise, mis Basilique de Saint Denis’ rünnaku käigus segamini paisati ja mida nüüd koos ühesainsas hauakambris talletatakse.

Uurimust juhatanud kuulus Prantsuse kriminalistikateadlane Philippe Charlier ütleb, et need uuringud viidi läbi sedavõrd üksikasjaliku hoolikusega, nagu oleks tegemist hiljutise juhtumiga.

Ehkki DNA-analüüse polnud võimalik teha, kasutasid 19 uurijat osaliselt säilinud pea näopiirkonna taastamiseks spetsiaalseid arvutiprogramme ning järeldasid, et see sobib nii kõigi Henri IV-st maalitud portreede kui kipsist surimaskiga, mis valmistati pärast kuninga mõrvamist 1610. aasta mais.

Peal, mis üle pika aja ilmus uuesti välja mullu ühe 84-aastase prantslase erakogust, on mitu iseloomulikku eritunnust.

Parema ninasõõrme kohal on väike sünnimärk, mida on näha enamikul Henri IV-st maalitud portreedel. Vasemal ülahuulel, kuhu Henrid ebaõnnestunud tapmiskatse käigus 1594. aastal pussitati, on jälg armist. 17. sajandi algupoolel Prantsuse õukonnas moodi tulnud ehte — kõrvarõnga -kandmise eesmärgil on augustatud parem kõrvalest.

Elizabeth I ja William Shakespeare’i kaasaegset Henri IV-t mäletatakse ühena kõige inimlikumatest ja ettenägelikumatest Prantsuse monarhidest. Fundamentalistidest katoliiklased ja protestandid vaenasid teda aga ühtmoodi ning viimaks mõrvas kuninga Pariisi tänaval üks vanameelne katoliiklane.

Navarra Henri, kes ise vahetas uskusid sama tihti kui armukesi, krooniti 1594. aastal kuningaks pärast seda, kui ta 1593. aastal oli viimaks nõustunud protestantismist lahti ütlema. Mõnede allikate väitel olevat ta seda kommenteerinud sõnadega „Pariis on missat väärt” (pr Paris vaut bien une messe).

Troonil veedetud aastate jooksul viis ta ellu hulgaliselt Prantsuse majandust parendanud reforme ning lubas, et igal talunikuperel peab nädalavahetusel olema „kana potis”. 1598. aastal tagas ta Nantes’i ediktiga protestantidele usuvabaduse.

Henri on tuntud veel ka Pariisi kahe kaunima mälestise — Pont Neufi silla ja Vogeeside väljaku — poolest, mis rajati või mille ehitust alustati tema valitsusajal.

Henri IV väidetav pea ilmus esmakordselt välja 19. sajandil ühes Saksa erakollektsioonis. See müüdi 1919. aastal Pariisis oksjonil maha kolme frangi eest ning ilmus kahe aasta eest välja 84-aastase erakoguja valdusest, kes oli selle ostnud 1955. aastal.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!