Viikingite päikesekompass pole pelgalt müüt
Magnetkompassi hakati Euroopas kasutama alles 12. sajandil. Enne seda pidid meresõitjad orienteeruma kas maamärkide, Päikese liikumise või tähtede järgi, mistõttu oli kaugemale avamerele purjetamine riskantne. Ometigi suutsid viikingid edukalt koloniseerida sadu aastaid varem nii Islandi, kui ka Gröönimaa, jõudes ka Põhja-Ameerika rannikule. Atlandi Ookeani kõrgetel laiustel purjetamist takistasid nii uduloorid, kui pikad videvikutunnid, vahendavad ERR Teadusuudised.
Pärimuste kohaselt abistas neid seejuures müstiline sólarsteinn. Viimase abil suutsid pikklaevade kaptenid oma asukoha tuvastada ka siis, kui Päike paksude tormipilvede tõttu varjatud oli. Kuni 1967. aastani arvati päikesekivi pigem Põhjala müütide hulka. Pärast põhjalikku uurimistööd püstitas Taani teadlane Thorkild Ramskou aga hüpoteesi, mille kohaselt oli päikesekivi kristall, mis võimaldas määrata Päikese asukoha ka siis, kui see oli peidetud pilvelooride või horisondi taha. Hüpotees jäi aga skeptikute algse vastuseisu tõttu aastakümneteks soiku.
Pikemalt loe edasi ERR Teadusuudistest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!