Naised riietusid väljakutsuvalt ja mehedki üsna edevalt, väidab Rootsi arheoloog Annika Larsson. “Nad kombineerisid idamaiseid jooni Põhjala stiiliga. Riided olid mõeldud eksponeerimiseks siseruumides, tule ümber,” räägib tekstiilide arheoloogiale pühendunud Larsson, kelle uurimistulemused võimaldavad maalida viikingiajastust täiesti uue pildi.

Uppsala ülikoolis töötav Larsson on uurinud Mälareni järve orust leitud tekstiilijäänuseid ja kaitses nende põhjal mullu doktorikraadi. See piirkond oli juba viikingiajastul üks Skandinaavia tähtsamaid keskusi; seal asuvad nii Stockholm ja Uppsala kui ka Sigtuna.

Leiud näitavad, et viikingiajastu ei olnud mingi ühtlane ajalooperiood. Uute kaubateede tekkides hakkasid inimesed uutmoodi riietuma. Keskaegse kristlusega seonduvat riietusstiili hakkas Rootsi jõudma juba 10. sajandi lõpul. Idamaised riietuselemendid kadusid ristiusu tulekuga, ajal, mil viikingid hakkasid kauplema kristliku Bütsantsi ja Lääne-Euroopaga.

“Tekstiiliuuringud kõnelevad ühiskonnaoludest rohkem kui traditsioonide uuringud,” ütleb Larsson. “Vanad rituaalid elavad pärast ühiskondlikke muutusi veel kaua, aga kui kaubavoog katkeb, vahetub riidemood kohe.”

Larsson on kindel, et Rootsi viikinginaised riietusid ristiusueelsel ajal palju väljakutsuvamalt, kui me seni oleme arvanud.