“Tööelu on Euroopas muutumas üha kiiremini. Töökohaga seonduv ebakindlustunne, mitme töökoha pidamine või töö kõrge intensiivsus võivad kõik põhjustada tööstressi ja seada ohtu töötajate tervise,” selgitas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktor Jukka Takala.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri uuest aruandest selgub, et peamised psühhosotsiaalsed riskid on seotud uute töölepinguvormide, töökohaga seonduva ebakindlustunde, töö intensiivistumise, kõrgete emotsionaalsete nõudmiste, tööl esineva vägivalla ning töö- ja eraelu tasakaalustamatusega.

Tööstress on üks suurimaid tööohutuse ja töötervishoiu väljakutseid Euroopas ning on tõenäoline, et nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb veelgi.

Stress on teine kõige sagedamini teatatav tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22 protsenti ELi töötajatest (2005). Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga.

Ebakindla tööna määratletakse tavaliselt madala sissetuleku ja kehva kvaliteediga kohal töötamist, kus on vähe koolitus- ja karjäärivõimalusi. Ebakindlate töölepingutega inimesed teevad enamasti kõige ohtlikumaid töid, töötavad viletsamates tingimustes ning saavad vähem tööohutuse ja töötervishoiu alast koolitust.

Töötamine ebastabiilsetes tingimustes võib tekitada töökohaga seotud ebakindlustunde, mis oluliselt suurendab tööstressi.

Vägivald ja kiusamine töökohal on üha levinum probleem. Kuigi see mõjutab kõiki kutsealasid ja töösektoreid, esineb seda siiski kõige sagedamini tervishoiu- ja teenustesektoris. Selle tagajärjeks võib olla enesehinnangu langus, ärevus, depressioon või koguni enesetapp.

Suur töökoormus või paindumatu tööaeg raskendavad töö- ja eraelu tasakaalustamist, eelkõige naiste puhul, kes sageli töötavad n-ö kahes vahetuses — kõigepealt tööl, siis kodus. See võib põhjustada stressi ja inimeste tervist muul moel negatiivselt mõjutada, eriti kui töötajatel ei ole võimalust kohandada töötingimusi vastavalt oma isiklikele vajadustele. Üle 40 protsendi pika tööpäevaga töötajatest teatas, et ei ole oma töö- ja pereelu tasakaaluga rahul.