Mis teeb teadlasest teadlase? Kas piisab kraadist, publikatsioonidest või läheb tarvis teatavat teadlaskonna-sisest konsensust?
Kraad on esimene, see peab olema tehtud, nn. filosoofiadoktorikraad näitab, et sellitöö on tehtud. Ajaloost on samas teada ka näiteid, kus mõni suur teadlane ei ole üldse elu jooksul käinud ülikoolis või ei ole seda ära lõpetanud. Seejärel teadustegevus –tuleb publitseerida- ja kolmandaks kolleegide tunnustus.
Kas Eesti puhul on teada arv, kui palju on neid, kes tegelevad reaalselt teadusega? Ülikoolides on teatavasti ju õppejõud, kes peavad oma töökoha säilitamise nimel näitama üles aktiivsust ja täitma teatud normatiivid.
Ülikoolis on lektori-positsioon selline, kellelt eeldatakse vaid loengute pidamist. Õppejõududelt ja teaduritelt oodatakse, et nad teeksid teadustööd ja mitte lihtsalt tegelema mingisuguse simulatsiooniga, vaid rakendusteadustes peab see pakkuma huvi kellelegi, kes maksab ja kui see on alusteadus, siis tuleb publitseerida. Kui rääkida alusteadustest, siis publikatsioonide arv ja mõtetele viitamine on see, mis seda taset näitab.
Need, kes armastavad Eesti riiki kriitiliselt suhtuda, need armastavad rääkida kuidas teadus, põllumajandus ja tööstus ning kõik muu ära hävitati. Aga tuleb vaadata arve, mitte kõhutunde järgi arvata! Teaduse, põllumajanduse ja tööstuse kohta on meil olemas statistika, mis näitab korralikku eksporti, ehkki ei toodeta enam radioolasid kaubamärgiga „Punane RET“, mille põhjal mõned järeldavad, et Eestis enam tööstust pole.
Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik on hobikorras uurinud eesti teadlaste nähtavust ja viidatavust maailmas, seda on tänapäeval hea täpselt ja arvuliselt teha, sest on olemas vastavad automaatselt andmeid töötlevad andmebaasid. Alliku kogutud andmed ütlevad eesti teaduse kohta järgmist: 6000 maailma enimviidatud teadlase hulgas on üheksa eesti teadlast, maailma kõige teravama teadlaste tipu ehk 1% hulgas on 66 eesti teadlast, sh akadeemik Jüri Allik.
Kui küsida, milline on eesti teadlaste publikatsioonide mõjukus, siis see on pidevalt tõusnud ja igat eesti teadlase poolt kirjutatud artiklit on keskeltläbi viidatud rohkem kui 20 korda. Selle näitaja poolest on eesti teadlaste artiklid mõjukamad kui rootsi ja soome teadlaste omad.