VIDEOD: Apollode Kuul-käigud, hüpped, golfilöögid, sekka ka kihutamist

 (56)
VIDEOD: Apollode Kuul-käigud, hüpped, golfilöögid, sekka ka kihutamist
Eugene Cernan sõitmas kuukulguriga. Need sõiduvahendid jäid kõik Kuu pinnale. Reuters/Scanpix

Täna, täpselt 40 aastat tagasi jäid Kuu tolmu seni viimased inimeste jalajäljed.

Kokku käis Kuul 12 astronauti, kõik USA-st, aastail 1969-1972, kuid seejärel otsustati liiga kalliks läinud, lõpuks ka tehniliste probleemidega kimpus Apollo-programm lõpetada.

Ja Kuu unustati aastakümneteks.

Vandenõuteoreetikud on küll üritanud väita, et Kuul käimine olevat lavastatud, sest USA lipp "lehvib," samas on videotest selgelt näha, et lipul oli traat sees, mis teda asendis hoidis.

Apollo 11 maandumine Kuul
21. juulil 1969 astusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin Tranquility "meres" esimesi samme. Maale tagasi tõid nad ka 21,5 kilo Kuu pinnaseproove:

Apollo 12
Kuu pinnal "Tormide ookeanis" käisid novembris 1969 Charles Conrad ja Alan L. Bean, tuues Maale tagasi kaks aastat varem Kuule maandatud Surveyor 3 videokaamera. Paraku rikkusid nad kaamera ära, mistõttu telepildi otseülekanne Maale katkes.

Seotud lood:

Apollo 13
Teatega "Houston, we've had a problem." ("Houston, meil on olnud probleem") tuli ta aprillis 1970 Maale tagasi ilma, et oleks Kuul maanduda suutnud.

Apollo 14
Alan Shepard ja Edgar Mitchell veetsid veebruaris 1971 Kuu pinnal, kohas nimega Fra Mauro kokku 33 tundi. esimene neist mängis seal golfi ja teine proovis oda visata.

Apollo 15
David Scott ja James Irwin veetsid juulis-augustis 1971 Kuul Hadley-Apennine'is kokku kolm päeva. Sõiduks kasutasid ka esimest inimjuhitavat kuukulgurit ehk nn kuubagi. Paraku pole nende kuubagist korralikke kaadreid.

Apollo 16
Kuul Descartes'i tasandikul käisid aprillis 1972 John Young ja Charles Duke. Seekord oli kaamera valmis ka nende kihutamist Kuul jälgima.

Apollo 17
Eugene Cernan ja Harrison Schmitt, seni viimaste Kuul käinud inimestena lahkusid Taurus-Littrow nimelisest kohast 14. detsembril 1972, kaasas kokku 66 kg Kuu-kivimeid.

Apollo programm läks maksma (1973. aasta arvestuses) 25,4 miljardit dollarit, võttes enamiku NASA eelarvest, teaduslikud tulemused polnud aga nii huvitavad kui võinuks oodata. Otsus loobuda lendudest Apollo 18 ja Apollo 19 tehti juba 1971. aastal. USA keskendus seejärel Skylabi kosmosejaama (orbiidil 1973-1979) ja samuti tänaseks lõpetatud kosmosesüstikute programmidele.