Inimkond ei oleks eales saavutanud nii kõrget arengutaset, kui sellel puuduks võime luua põhjuse ja tagajärje vahel kasuaalseid seoseid. Veelgi enam, erinevalt teistest loomariigi esindajatest on inimesed suutelised seda tegema isegi siis, kui juhuslikuna näiva ilmingu tinginud sündmus esialgu peidetuks jääb, kirjutab ERR Teadus.

Viis aastat tagasi ilmunud uurimuses leiti, et taolist kausaalsust mõistavad juba seitsmekuused lapsed. Kui katsealused märkasid toona sirmi tagant välja lendavat oakotti, olid nad kindlad, et keegi oli pidanud selle sealt viskama. Imikud olid üllatunud hoopis siis, kui sirmi tõstmisel selle taga kedagi ei olnud - eluta esemed ei tohiks iseseisvalt liikuda!

Kuna vastav kognitiivne võime kujutab looduses selgelt eelist, olid Auckland'i, Cambridge'i ja Viini ülikooli teadlased kindlad, et see ei ole inimestele ainulaadne. Töörühm võttis vaatluse alla ülimalt intelligentsed Uus-Kaledoonia varesed.

Peidetud põhjuslikkuse mõistmise võimet kontrollivas katses õpetati esmalt selle jaoks püütud linde puukonksu kasutades karbist toitu välja urgitsema.