VIDEO: Teaduse areng on muutnud südame siirdamise rutiinseks protseduuriks
Kui pool sajandit tagasi olid südamehaigusel fataalsed tagajärjed, siis tänapäeval on probleemiks mitte akuutsed surmajuhtumid, mida suudetakse ära hoida, vaid kroonilise probleemid nagu mured südamepuudulikkusega. Neid saab mingil määral ravida, aga halvemal juhul on ainsaks päästvaks variandiks südamesiirdamine.
Õnneks on südamesiirdamise protseduur tänaseks väga hästi välja töötatud, nõnda, et protseduur ise ja patsiendi jaoks oodatav tulemus on üsna etteaimatav.
Enamik uue südame saanud patsiente on 2-3 päeva intensiivpalatis ja 2-3 nädalat haiglas. Siis nad kirjutatakse välja ja algab pidev progressiivne paranemine.
Hoolimata sellest, et südamesiirdamiste edukuse protsent on tänapäeval juba 90-95 protsenti, tegelevad teadlased ikka edasi, et kahandada ebaõnnestunud siirdamiste arvu 1-2 protsendini.
Nii on teadlased näiteks välja töötanud protseduuri, kuidas pikendada doonorsüdame kehast väljaspool viibimise aega ligi 14 tunnini. See tähendab seda, et kui varem oli südame pikaajaline transport võimatu, siis nüüdsest on võimalik sobilike doonorite südameid haigeteni transportida hoopis kaugematest paikadest.
Tänu sellele on võimalik ka kokku viia geneetiliselt paremini sobivaid doonorsüdameid ja südamehaigeid, muutes nii operatsiooni ohutumaks.
Saatesari "Püramiidi tipus" külastas St Vincenti haiglat Sydneys, kus on tehtud pea 800 südamesiirdamist, see on üle poole kõigist siirdamistest Austraalias.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!