VIDEO: Teadlastel õnnestus tungida 60 000 km sügavusse Päikese sisse
Aga mis need helilained siia puutuvad? Nimelt koosneb Päike plasmast ehk ühe või enama elektronita gaasist, kusjuures soojem plasma tõuseb pinnale, jahedam aga sukeldub. Selle liikmise tulemusena tekivad turbulentsid tekitavad omakorda helilaineid, mida teadlased nüüd kuulama on võimelised.
Päikeselaigud on Päikese kõige magneetilisemad paigad. Vallanduv energia on tohutu, mis loob Päikese pinnale silda viskavaid kaarekesi. Võrreldes meie planeedi magnetvälja võimsusega — mis jääb Maa pinnal allapoole üht gaussi — on need magnetilised jõud koletislikud. Päikeselaigu püsimiseks peab Päikese pinda läbiva magnetvälja tugevus olema vähemalt 1500 gaussi.
Milleks see kõik oluline on? Aga selleks, et teadlased saaksid meile, maalastele, kinnitada, kas Päike on oma laisenevate laikude tõttu tõepoolest ikka juba nelja aasta pärast nö. talveunne suikumas, nagu mitmed uurijad veenavad, või pole Maal siiski muretsemiseks põhjust. Sest teadmine, mis situatsioonid põhjustavad ja mis pärsivad Maa geomagnetilist aktiivsust, näib meile elutähtis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!