VIDEO: Täna täitus unistus madala maksumusega kosmoselendudest

 (21)
VIDEO: Täna täitus unistus madala maksumusega kosmoselendudest
Foto: AFP

Pärast mitut edasi lükatud starti asus eraettevõtte SpaceX-i väljatöötatud Dragoni kapsel Falcon-9 kanderaketi turjal viimaks täna kell 09:44 teele Rahvusvahelise Kosmosejaama suunas.

Kapsli lastiks on lisaks umbes poolele tonnile proviandile ka viisteist NASA õpilaskonkursi raames väljavalitud teaduseksperimenti, vahendavad ERR teadusuudised.

SpaceX-i ja Dragoni kapslit võiks pidada suuresti järgmise põlvkonna kosmoselendude tüüpiliseks esindajaks. Juhul, kui kõik läheb plaanipäraselt.

Täna alanud lennu puhul ei ole niivõrd tähtsad selle täidetavad praktilised eesmärgid – kapsli poolt kantavad varud pole Rahvusvahelisele Kosmosejaamale hetkel elutähtsad – vaid selle kantavad unistused madala maksumusega kosmoselendudest. SpaceX on sellele pandud ootused tegelikult juba suuresti täitnud.

Vahe rahvuslike kosmoseadministratsioonidega on tuntav. Euroopa Kosmoseagentuuri poolt kasutatava mehitamata kaubalaeva ATV ehitamiseks kulub ligikaudu 227 miljonit eurot. Sellele lisandub kanderaketi Ariane 5 orbiidile lähetamiseks kulutatavad 150 miljonit eurot. Samal ajal oleks ühe lennu hinnaks Dragoni kapsli puhul ligikaudu 100 miljonit eurot.

Ent tuleb arvestada, et ATV suudab korraga orbiidile viia kaheksa tonni jagu kuivlasti, mil "Draakoni" puhul on näitaja 3,3 tonni. Jaapani kasutatavad HTVd on maksumuselt võrreldavad Euroopa ATVdega, viies orbiidile korraga kuni kuus tonni varustust. Dragonit eristab viimastest aga võime 2,5 tonni jagu lasti ka tagasi Maale toimetada.

SpaceX ühines vastava võimekuse kinnitamiseks vajaliku katselennuga seni vaid riiklikest kosmoseagentuuridest koosnenud eksklusiivse klubiga juba 2010. aastal. Selle ambitsioonid ning tugevused ei piirdu vaid mehitamata lendudega.

Pelgalt kümne aasta pikkusega ajalooga ettevõte loodab esimese inimese orbiidile toimetamiseni jõuda nelja aasta pärast. Viimase jaoks vajaliku võimekuse tõestamiseks peaks kuni seitset inimest kandev kapsel suutma avakosmosesse jääda vähemalt 210 päevaks.

Eesmärgi täitmisel astuks Dragon samale tasemele seni kõige odavamaks ning töökindlamaks peetava Roskomose Sojuz kapsliga. Samal ajal on ühe astronaudi orbiidile viimise maksumus Vene kosmoseagentuuri loomingus 50 miljonit eurot, mil SpaceX sihib 20 miljoni piiri.

See avaks kosmoseturismi laiemale ka avalikkusele, vähendades lendude hinda pikemas perspektiivis veelgi. Veidi vähem kui kaks nädalat tagasi, 11. mail teatasid SpaceX ning teine kosmosevallutamisele pühendunud ettevõte Bigelow Aerospace koostööplaanist BA 330 arendamiseks.

Maa orbiidil tiirlema hakkav 330 kuupmeetrise mahuga moodul täidaks nii "kosmosehotelli" rolli kui ka pakuks riikidele võimalust mõõduka tasu eest mikrogravitatsioonis eksperimente läbi viia.

Senikaua võimaldavad aga madalamad lennukulud suurendada ka Rahvusvahelises Kosmosejaamas tehtava teaduse hulka, mille tulemuslikkus on viimasel ajal kriitikatule alla sattunud.

Nii on näiteks Ameerika Ühendriikide laboris veerand kasutada olevast ruumis täitmata. Thomson Reuters Web of Science andmebaasi kohaselt on seni läbiviidud 1300 eksperimendi tulemusena ilmavalgust näinud vaid 3000 uurimust.

Samal ajal tasub märkida, et võrreldes 2008. aastaga, mil astronaudid tegid teadustööd kolm tundi nädalas, kulutatakse nüüd selleks 50 tundi.

Märkimata ei saa jätta ka selle inspireerivat rolli. Dragoni kapsel viib seekord kosmosejaama ka 15 kooliõpilaste poolt disainitud eksperimenti, milles käsitletakse mitmeid erinevaid valdkondi.

Nii uuritakse näiteks 9-10. klasside õpilaste katses, kuidas mikrogravitatsioon veini käärimist mõjutab. Teises eksperimendis vaadeldakse ämblike arengut orbitaaltingimustes. Sellele lisanduvad mitmed katsed, kus uuritakse muhulgas mikrogravitatsiooni mõju osteoporoosi raviks kasutatavatele ravimitele ning mikroobide DNA-le ja paljunemisele.

Missiooni kulg

Esimene päev: Dragoni kapsel saadetakse kanderaketi Falcon 9 turjal Cape Canaverali õhujõudude baasist orbiidile.

Teine päev: kapsel manööverdab ennast Rahvusvahelise Kosmosejaamaga kohtumiseks sobilikule trajektoorile.

Loe veel

Kolmas päev: Dragoni sensoreid ning lennusüsteeme kontrollitakse põhjalikultm kinnitamaks, et kapsel on ISSiga põkkumiseks valmis. Viimane hõlmab katsemanööverdamist ja muid süsteemekontrolle. Dragonit ja Rahvusvahelist Kosmosejaama lahutavat vahemaad vähendatakse 2,5 kilomeetrini.

Neljas päev: NASA annab sõltuvalt eelmiste päevade kapsli vaadeldud sooritusvõimest sellele ametliku loa ISSiga põkkuda. Loa saamisel kasutavad astronaudid Donald Pettit ja Andre Kuipers kosmosejaama robotkätt, et juhtida see põkkumiseks sobiliku sõlmeni.

Viies päev: Astronaudid avavad kapsli luugi ning toimetavad järgnevatel päevadel proviandi koos teaduseksperimentidega kosmosejaama. Kapsel täidetakse seejärel Maale tagasisaadetava lastiga. Umbes kahe nädala pärast eraldub Dragon uuesti ISSist ning asub Maa suunas teele. Kapsel peaks maanduma Vaikses Ookeanis, Põhja-Ameerika rannikust mõnesaja kilomeetri kaugusel.

Vaadake teekonna algust:

Loe rohkem põnevaid lugusid ERR teadusuudistest.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!