Väikese lõvi leidis Sahha vabariigi ehk Jakuutia kirdeosas asuvas Abõi ulussis igikeltsast kohalik mees Boriss Berežjnov.

"Lõvikutsikas on perfektselt säilinud, kõik jäsemed on alles," ütles paleontoloog Albert Protopopov The Siberian Timesile. "Nahal pole mingeid jälgi välistest vigastustest."

Lõvikutsikas on 45 sentimeetrit pikk ja kaalub 4 kilogrammi. Loomakese pea puhkab käpal ja teda katab hallikaspruun karv. Ekspertide sõnul võis ta surmahetkel olla kuue kuni kaheksa nädala vanune, aga täpsema vanuse teadasaamiseks on kavas uurida ta hammastes leiduvaid aminohappeid.

Koopalõvi kutsikaid on igikeltsast varemgi leitud, üle-eelmisel aastal avastati neid kaks ja loomakestele anti nimeks Ujan ja Dina. Need olid oma liigi ainsad leitud esindajad siiani, kes nii hästi säilinud olid. Nüüd siis lisandus neile veel kolmas. Nüüd leitud lõvi on Ujanist ja Dinast veel paremas seisukorras ja neist pisut vanem, esimesel kahel polnud veel piimahambaidki suus.

Euraasia koopalõvi oli üks suuremaid lõviliike, mis eales meie planeedil elanud. Viimased loomad elasid Alaska poolsaarel ja surid 13 000 aastat tagasi.

Et kolme Siberist leitud lõvikutsika korjused on nii hästi säilinud, on arutatud sedagi, kas võiks väljasurnud looma ehk kloonida. Eelmisel aastal tundsid koopalõvide olevikku toomise vastu suurt huvi Lõuna-Korea teadlased eesotsas kloonimisekspert dr Hwang Woo-sukiga. Nad käisid mullu Jakutskis lõvikutsika koeproovi järel (tõsi, venelased ei andnud neile Dinast nii suurt tükki, kui korealased lootsid). Hwang Woo-suk on olnud ka mammuti kloonimise idee eestvedaja.

Nagu IFLScience kirjutab, on tänaseks küll juba surnud loomi kloonitud, aga 16 aastat surnud hiire kloonimine (sellega said aastal 2008 hakkama jaapani teadlased) on midagi muud, kui tuua ellu tagasi 50 000 aastat tagasi surnud lõvi. Lisaks tehnilistele küsimustele muidugi tulevad mängu ka eetilised probleemid - kas ikka on vaja väljasurnud liike tagasi tuua, kui praegu planeedil meie kõrval ja ümber elavast loodusest niigi suur osa hävimisohus on?