Seni peeti sellist kooselu võimalikuks peamiselt selgrootute loomade puhul, sest nende immuunsüsteem pole loodud sissetungijaid koheselt hävitama. Nüüd on olemas tõestus, et salamander täpik-tömpsuu rakkudes on vetikad olemas juba embrüo väga varases arengustaadiumis, vahendab Novaator.

Esimesed andmed selle salamandriliigi ja vetikate sümbioosi kohta pärinevad juba 19. sajandist. 1927. aastal leidis sümbioos kinnitust, Lambert Printz nimetas vetikaliigi Oophilia amblystoma. Kolmkümmend aastat tagasi avastati, millist kasu kumbki pool ühiselust saab. Salamandri munade lämmastikurikas keskkond sobib vetikatele kasvamiseks, vetikas varustab salamandri embrüoid hapnikuga, ilma vetikateta arenenud embrüod tulevad ilmale väärarenenult.

Seni arvati, et vetikad hõljuvad embrüote ümber, kuid täna ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmuv USA ja Kanada teadlaste artikkel kirjeldab, kuidas elektronmikroskoobi abil tehtud uuringu käigus avastati, et vetikatele lisatud rohelise markervalgu helendus ei pärinenud sugugi embrüote ümbert vaid hoopis nende seest.

Vetikas asub salamandri embrüotesse elama nende varases arengujärgus. Embrüo arengu käigus võtab vetikas sisaliku kehas platsi, eelistades loomakese kõhtu ja seedetrakti.

Seni on teadmata, kas vetikad pärinevad veekogust, kuhu salamandrid munevad või kanduvad vetikad üle juba munevalt loomalt.

Vastuseta on ka küsimus, kas samalaadset sümbioosi esineb teiste vetikaliikidega ning kas sellist kooseluvormi tuleb ette teiste kahepaiksete puhul.

“Võimalik, et leidub teisigi selliseid loomade ja vetikate kooseluvorme, millest me veel midagi ei tea,” ütles Bloomingtoni ülikooli bioloog Roger Hangarter.

Täpik-tömpsuud elavad Põhja-Ameerika idaosas ning veedavad suurema osa oma elust maa all. Varem on arvatud, et salamander kasutab vetikaid fotosünteesiks, kuid see ei vasta tõele.