Mõnedel kosmoseteleskoobi tehtud piltidel paistavad ennenägematud üksikasjad sellest, kuidas aines päikeseplekkidest välja ja eemale hoovab. Teistel on näha äärmuslikud lähivõtted Päikese pinnast. Kosmoseaparaat on sooritanud ka esimesed protuberantside kõrge eraldusteravusega mõõtmised äärmuslikes ultraviolett-lainealades, vahendab PhysOrg.

„Esialgsetel kaadritel võib jälgida Päikese dünaamikat, millesarnast mina pole 40 aasta päikeseuuringute vältel näinud," osutas NASA Washingtoni peakorteris tegutseva heliofüüsika osakonna juhataja Richard Fisher.

„SDO muudab meie arusaamist Päikesest ja selle protsessidest, mis mõjutavad meie elusid ja ühiskonda. Käesolev uurimismissioon avaldab tohutut mõju teadusele, samamoodi nagu Hubble'i kosmoseteleskoop on edendanud kaasaegset astrofüüsikat."

Tänavu 11. veebruaril startinud SDO on seni Päikese uurimise eesmärgil konstrueeritud kosmoseaparaatidest kõige arenenum. Viis aastat kestva teaduslennu vältel uurib SDO Päikese magnetvälja ning parendab arusaamist Päikese rollist Maa atmosfäärikeemias ja meie kliimas.

Teleskoobi stardist alates on insenerid läbi viinud kosmoseseadme komponentide kontrolli. Tänaseks päevaks täies mahus töökorras SDO edastab kõrgresolutsiooniga telerist kümme korda selgemaid pilte ja teaduslikke andmeid kiiremini kui ükski teine kosmiline päikeseobservatoorium.