VIDEO | NASA robotallveelaev hakkab maailmamerest avastamata liike otsima, lootuses tulevikus Jupiteri kuul sama teha

 (10)

NASA ja Woods Hole'i Okeanograafia Instituut (WHOI) on koostöös välja töötanud süvasukeldumise võimekusega robotallveelaeva Orpheus, mis otsib ookeanisügavustest seniavastamata liike. Orpheuse tehnoloogia abil loodetakse tulevikus sarnane robot saata ka Jupiteri kuule Europale, vahendab Business Insider.


Robot on võimeline edukalt avastama hadaal- ehk ultraabüssaaltsooni, mis kujutab endast 6000 kuni 11 000 meetri sügavusel olevaid ookeanikihte. Kuigi pea pool kogu maailma ookeaniveest asub just nendes kihtides, on neid tegelikult häbiväärselt vähe avastatud.

"Need alad on peaaegu täielikult avastamata ning uurimistööde läbi viimine seal on väga keerukas," ütles NASA robotiinsener John Leichty, Business Insiderile. "Kuid seal elab palju kõiksugu olendeid," ütles ta.

Taheti juba 2014. aastal, aga ebaõnnestuti

Taolistesse sügavustesse sukeldumine pole lihtne: WHOI spetsialistid arvasid, et suudavad sarnase uurimisvahendi luua juba 2014. aastaks ning seda nad kuueks nädalaks suutsidki - pärast kuuenädalast perioodi kadus masin aga jäljetult ning WHOI otsustaski abi küsida NASAlt, kellel keerulistes oludes hakkama saavate masinate loomisega kogemusi on.

"See on tõenäoliselt (Jupiteri kuud - Forte) Europat avastama mineva masina vana-vana-vana-vana-vana-vana-vana-vanaema," ütles WHOI bioloog Tim Shank, kes on hadaalalade avastamisega tegeleva projekti juht.

Seotud lood:

NASA teadlased on vihjanud, et neid huvitabki projekt just seetõttu, et võimaldab luua vundamendi tõenäoliselt tulevikus toimuvaks Jupiteri kuu Europa avastamiseks. Oma vesiste tingimuste tõttu peetakse Europat üheks võimalikuks maavälise elu eksisteerimise kohaks.

Iseseisvus ei ole valik, vaid ainus võimalus

Orpheus on umbes "keskmise grilli suurune" ning kaalub pisut üle 250 kilogrammi. Esimesed katsetused viidi läbi eelmise aasta septembris, kuid toona läks robot vaid umbes 176 meetri sügavusele. Leichty sõnul on vaja roboti kallal veel palju vaeva näha, sealhulgas parandada selle autonoomsusvõimekust ning veealuse navigeerimise süsteeme. Autonoomsus on oluline, kuna käskluste edastamine meresügavustesse võtab kohati isegi kauem aega kui kosmosesse teabe saatmine, nii peab masin olema võimeline ise hakkama saama.

Orpheus on varustatud nelja seikluskaamera moodi kaameraga, mis on varustatud ka valgustusega. Nende abil robot navigeeribki ning samal ajal kasutatakse neid ka videomaterjali kogumiseks.

Kuigi videopilt on olemas, on teadlased praegu veel mures, et ehk ei õnnestu neil selle abil tundmatuid eluvorme ära tunda - kõrge rõhu tingimustes elavad olendid võivad välja näha hoopis teistsugused, kui olendid, keda me tänapäeval tunneme. Peale kaamerate on Orpheusel veel metaanisensor ning heeliumi ja vesiniksulfiidi tuvastaja. Kõik need on võimalikud elu märgid, mille suhtes uurimisinstitutsioonid valvsad peavad olema.

Ei ole üksildane avastaja

Lisaks eluvormide otsimisele saab Maal Orpheust rakendada ka näiteks süvameres olevate vulkaanide ning tektooniliste piirkondade uurimiseks. Shanki sõnul leitakse sealt tõenäoliselt ka varemavastamata mikroobe, kes võiks aidata kaasa näiteks antibiootikumide ja teiste ravimite arendamisele.

Lõpliku plaani kohaselt ei avastaks Orpheus maailmamerd üksi, vaid kokku pandaks lausa 20st sarnasest robotallveelaevast koosnev "armaada". "Nende avastatavad tsoonid pakuvad meile teadmisi, mis vormivad ümber meie senised arusaamad planeet Maast ja ka teistest planetaarkehadest," ütles Shank.