VIDEO | Laps küsib, teadlane vastab: miks tähed langevad?

 (23)

Astrofüüsik ja Tartu observatooriumi astronoomia professor Elmo Tempel selgitab, mida me tegelikult näeme kui tähed langevad ja kas nii ei ähvarda taevatähti ühel päeval otsa lõppemine.

Tähed ei lange. Kõik tähed, mis me taevas näeme on seal püsinud muutumata tuhandeid aastaid ja püsivad sellistena ka järgmised tuhat aastat. See, kui öeldakse: "Näe, täht langes!", on kõnekeel. Rahvakeeli langevateks tähtedeks nimetatud objektid on tegelikult meteoorid.

See on Maa atmosfääri sisenenud kosmiline prügi, mis atmosfääri sisenedes hõõrdumise tõttu kuumeneb ja süttib põlema. Hele kuumenemise jälg on see, mida me nimetamegi langevaks täheks. Tundub nagu hele objekt kukuks või liiguks taevas. Tegelikult on see lihtsalt kosmiline prügi, mis põleb maa atmosfääris.

Kui meteoor – keha, mis põleb - on piisavalt suur, siis võib juhtuda, et väike tükk või võibolla ka veidi suurem tükk jõuab maa peale. Aga enamasti põlevad need “langevad tähed” Maa atmosfääris ära ja maale ei jõua mitte midagi.

Aastas leidub perioode, kui “langevaid tähti” võib näha rohkem, kui keskmiselt. Üks selliseid on augustis, täpsemalt augusti keskel, nii 12. augusti paiku ning seda tuntakse perseiidide meteoriidivooluna. See on see aeg, kui planeet Maa läbib ühe vana komeedi trajektoori. See on üks lagunenud komeet, millest on jäänud tükid maha ja kui maa seda läbib, siis on loomulik, et maa atmosfääri siseneb komeeditükke, mis tekitavad meile niiöelda langevate tähtede saju.

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.