VIDEO | Laps küsib, teadlane vastab: miks me külma pärast väriseme?

 (5)

Arstiteadlane ja akadeemik Eero Vasar avab seda, miks me palavaga higistame ja külmaga väriseme.

Sellele vastamiseks tuleb kaugemalt alustada. Inimene on püsisoojane ning eluprotsesside normaalseks kulgemiseks tuleb hoida püsivat kehatemperatuuri. Vajalik temperatuur on kusagil 37 kraadi juures.

Kehatemperatuuri pideva registreerimisega tegeleb ajuosa, mis paikneb aju põhimikul ja mida nimetatakse hüpotalamuseks. Lisaks sellele, et ta registreerib kehatemperatuuri, on seal veel kaks keskust. Üks on selleks, et ülearust sooja ära anda ning teine aktiveerub, siis kui meil on vaja soojust juurde toota ja kadu vältida.

Sooja kõige efektiivsemaks äraandmise viisiks on higistamine. Soojuse juurdetoomiseks algavad nn. asünkroonsed või ebaregulaarsed lihaste kokkutõmbed, mida meie tajume värisemisena. Lihased on meil kõige võimsamaks soojuse tekitamise mehhanismiks. Isegi füüsilise aktiivsuse puudumisel on see sooja tootmine märkimisväärne.

Värisemine tekib kui väliskeskkonna temperatuur langeb liiga madalale ning organism peab võtma ette samme, et säilitada muutunud oludes kehatemperatuuri. Vastavat keskust aktiveerivad signaalid jõuavad hüpotalamusse nii perifeersetelt külmaretseptoritelt, mis asetsevad näiteks meie nahas, kuid registreeritakse ka aju läbiva vere temperatuuri muutust.

Seotud lood:

Nende mõjul vallandub hüpotalamuses soojatootmise ja –säilitamise keskuse aktivisatsioon, mis läbi stressile reageeriva sümpaatilise närvisüsteemi põhjustab veresoonte ahenemist, selleks et mitte sooja ära anda ja põhjustab lihasete värisemist. Eesmärk on vähendada soojuse kadu ja suurendada soojuse tootmist organismis.

Peale selle tajuvad inimesed intensiivset ja ebameeldivat külmatunnet ja värisemist, kui meil hakkab ilmnema gripinakkus. Efektiivsemaks võitluseks nakkusega tõstetakse püsiva kehatemperatuuri väärtus kõrgemaks, kui see tavaliselt on. Näiteks 37 kraadi asemel 39 või rohkem. Tänu lihaste värisemisele saavutatakse uus väärtus, tänu millele immuunsüsteemil on paremad võimalused nakkusega võitlemiseks. Pärast seda, kui nakkusest on jagu saadud, algne kehatemperatuur taastub. Sellega kaasneb intensiivne higistamine, et mittevajalikust soojusest vabaneda.

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.