Jutt oli mõistagi bakterite jõul ise paranevast betoonist, nüüd aga kuumutamisel ise paranevast asfaldist, ehk siis sillutisest, millega Delfti ülikooli teadlastele anti katta üks teelõik Hollandis.

Demonstratsioonil ühendas puruks löödud asfalditükid jälle mikrolaineahi, tegelikkuses on nendel aga juba olemas ka masin, mis teelõiku iga mõne aasta tagant parandamas käib. Ja suurte aukude tekkimise probleem laheneb järsku.

Vesi imendub läbi selle tee kiiresti, asfalt suudab omi mõrasid ise parandada, ka tagab teekatte poorsus selle, et müra tekitavad nende tehtud teed oluliselt vähem. Kuigi jah, mõni probleem ikka jääb - ükski tee pole nimelt igavene.