VIDEO | Kirjandusteadlane selgitab: mis inspireeris Tammsaaret?

 (7)

Kirjandusteadlane Maarja Vaino selgitab, kuidas sündisid eesti kirjanduse suurkuju teosed.

Kõige laiemas mõttes inspireerisid Tammsaaret inimene ja elu. Aga see on kuidagi nii abstraktne ja kulunud, et seda asja võiks siiski veidi lähemalt vaadata. Võibolla kõige levinum arusaam Tammsaarest on, et kuna tema kõige tuntum teos on “Tõde ja õigus” ning see on romaan, kus väga tähtsal kohal on maastik - kus keskne on Vargamäe - siis võibki ühe inspiratsiooniallikana nimetada loodust ja maastikku.

Kuid mitte romantilises mõttes, et Tammsaare oleks käinud ja ennast unustanud lilli nuusutama vaid teda huvitas see kuidas loodus toimib vaatamata inimese projektsioonidele sellele loodusele. Inimene kipub ikka loodust inimlikustama ning nägema loomadel tundeid ja tuulel mõtteid ning kõike muud sellist.

Tammsaare seda ei teinud, teda huvitas see kuidas inimene endast sedavõrd suurema jõuga hakkama saab ja sellega võitlema peab ning kuidas see teda mõjutab. Aga ka see kuidas inimene mõnes mõttes on alati sellest loodusest väiksem. Nii et loodusmaastikud ja kõik see inimesest suurem ilm mõjutasid ning inspireerisid Tammsaaret palju ja selles oli palju ootamatusi, sest Tammsaaret huvitasid ka ootamatused.

Seotud lood:

Kindlasti ei huvitanud teda ühetasandiline ja ettearvatav maailm. Just sellepärast võib öelda, et ka inimene oli Tammsaarele oluline inspiratsiooniallikas, sest ta ei jõudnud ära imestada kui veidralt võivad inimesed käituda. Ühest küljest tundub, et inimkond kui niisugune ei ole palju muutunud aastatuhandetega ning mõned põhikäitumismallid ja-kired on ikka samad ning need mustrid korduvad kogu aeg. Samal ajal on kõik jälle täiesti ettearvamatu.

Tammsaare loomingus kordub motiiv sellest, kuidas inimene otsustab üht ja teeb teist. Kuskil on üks tema tegelane öelnud, et inimene ei tea ka iseendast, mis ta järgmiseks teeb, veel vähem, siis teise kohta. See, kuidas mõtted liiguvad, kui veider vahel või ääretult rumal ja teinekord jällegi ootamatult tark üks inimene ning tervikuna inimkond võib olla, oli üks asi, mis Tammsaaret üllatas ja huvitas ning seega ka inspireeris.

Kolmanda aspektina võiks välja tuua, et Tammsaaret huvitasid teised mõtlejad ja autorid. Ta oli pidevalt dialoogis suurte kirjanikega, üldjuhul surnud kirjanikega, nagu näiteks Goethe ja tema „Faust“, aga ka paljude mõtlejate ning filosoofidega. Tema mõtteid lugedes mulle tundub, et Tammsaare sisimas vaidles nendega, vahel tundub, et ta tahtis oma mõtetega nende mõtted üle kirjutada ja ta leidis, et ta võiks nii mõnegi asja paremini sõnastada. Või, et ta on selle paremini läbi mõelnud. Nii, et ka teised suured kirjanikud on need, kes on Tammsaaret inspireerinud ja pannud tal mõttevoo tööle, kes on midagi mõelnud sellist, mida ta ise poleks nõnda mõelnud.

Võib-olla laseksin ka Tammsaarel endal rääkida. Tammsaarega on tehtud vähe intervjuusid, aga ühele soome ajakirjanikule on ta rääkinud ka sellest, mis tema kirjutamist käivitab. Tsiteerin: "Teosed küpsevad mu peas või südames kuni tegelased muutuvad elavaks, nii et ma näen ja kuulen neid. Alles siis hakkan kirjutama. Aga kirjutamine ise võib mul, nagu arvatavasti teistelgi, esialgseid kujusid muuta. Tuua uusi ideid, tundeid, perspektiive, nii et paneb mõni kord ennastki imestama, kust need kõik tulevad. Põhimotiivideks võivad muidugi olla isiklikud elamused, kuid ka midagi kuuldut, nähtut, loetut, millest ei teagi miks see verre ja ajju on sööbinud. Eriti hea inspiratsiooniallikas on muusika: soololaul, ja eelkõige ikkagi orkester. Aga peamiselt ergutab mu loomisindu elu ise oma vaheldusrikkuse ja kirevusega, mida kõige paremini märkad vist siis kui sellest kõrval seisad, nagu mina."

Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.