VIDEO: Kabuli prestiižseimas rajoonis, veneagsetes paneelikates, maksab korter 350 000 dollarit!
Kabulis on paneelelamute linnakuid kõrvuti neli ning neid kutsutakse makrorajoonideks (mitte mikrorajoonideks nagu meil). Seal elab umbes 1 % linna kirevast rahvastikust ning on oma eluga meie silmis keset tihnikut kõrguvates üsna räämas betoonpaneelmajades vägagi rahul. "Siin on ikka rohelust ja siin on väga turvaline," selgitasid kohalikud elanikud, kes tänaseks müstiliselt kallite hindadega kortereid üürivad või suisa omavad. "Linnas eramajas elades ei saa sa oma kodu kunagi tühjaks jätta. Alati peab kellegi maja valvama panema, et sinna keegi sisse ei murraks. Siin makrorajoonis seda muret pole - kõik tunnevad oma maja ja trepikoja inimesi ning reisile minnes piisab lihtsalt korteriukse lukku keeramisest ja süda on rahul," kommenteerisid kohalikud paneelmagalate turvalisuse aspekti. Vaata videost, kuidas elu kabulis välja näeb ning mida kujutab enesest üks ihaldusväärne korter, kus vaid mõni tuba, ent mille hinnaks mõnisada tuhat dollarit!
"Ühetoalise eest tuleb täna välja käia 100 000 dollarit, neljatoelise eest aga juba 350 000 dollarit," selgitas meile giid. "Hinnad on pöörased. Isegi mina, kes ma teen nelja tööd ja saan 1000 dollarit kuus kokku palka, ei jaksanud siin enam korterit üürida. Hinnad on pöörased, ent kui USA väed Afganistanist lahkuvad, on oodata nende normaliseerumist," loodavad giidi sõnul kohalikud elanikud. Lisaks turvalisust tagavale küünarnukitundele on makrorajoonide korterites olemas ka kõik mugavused: soe vesi, elekter, kanalisatsioon, vannid, dušid ja, mis peamine - keskküte! Tavalisele Kabuli elamisele jagu elektrit vaid mõneks tunniks päevas, kanalisatsioon on aga enamasti avatud drenaaž tänava ääres ja kütmiseks tuleb kohale veeretada gaasiballoone või hankida väga kalli hinna eest puujändrikke.
Kes siis makrorajoonides üldse elavad? Mõned üksikud on suutunud veel mõnekümne aasta eest väärtuslikke kortereid soodsalt kätte saada venelastelt, kellele need alguses jagati ning kes tänaseks on siit ammu minema läinud. Palju on siin aga kohalikku nö. eliiti ja jõukamaid töötegijaid nagu tuntud telenäod, saatejuhid, aastakümneid lennufirmades töötanud inimesed, kõrged valitsusametnikud jt, kel ongi keskmisest palju rohkem jõukust, ent kes end nn. Pakistani stiilis narkobaroksete villade, mida kuld, kard ja sambad "kaunistavad" ja betoonist barrikaadid ümbritsevad, asemel nõukogudelik-modernistlikku unelmatekvartalisse sisse seadnud. Elatakse külg külje kõrval ja tuntakse sellest siirast rõõmu. Kabuli makrorajoonides on kunagine sotsialistlik utoopiline unistus vaat' et isegi täide läinud...