VIDEO: DNA-origami pöördub tagasi juurte juurde
DNA on oma omadustelt pea kõikide keemikute unistuste polümeer. Selle korduvate nukleotiidi ridade komplementaarsus muudab sellega töötamise äärmiselt lihtsakoeliseks, kirjutab ERR Teadus.
Igale lämmastikalusest nukleotiidi "tähele" vastab teine kindel nukleotiid, millega see äärmiselt aldis uusi sidemeid looma on. Seega saab kindlas järjestuses olevaid üksikuid DNA molekule panna võtma teadlaste jaoks just parasjagu sobivat vormi. See on eriti kasulik nanoinseneerias, kuna DNA külge saab haakida ka teisi parasjagu vajalikke molekuliderühmi.
Pärilikkusmaterjali poolt pakutavaid võimalusi hakati uurima juba 1980. aastatel, kuid toonane progress oli aeglane. Nanoinsenerid ehitasid neid huvitavaid keerulisemaid struktuure otseses mõttes molekulhaaval. Ükski kasutatud DNA-lõik ei koosnenud rohkem kui 150 nukleotiidist. Soovitud struktuurini jõudmine võis võtta mitmeid kuid.
Läbimurre saabus 2004-05. aastal, mil Paul Rothemund töötas välja DNA-origamiks kutsutava meetodi. Masinate poolt sünteesitavate DNA lõikude asemel hakkas ta kasutama juba looduslikult esinevate viiruste DNA'd
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!