1. Ajus on naerukeskus – mõnikord ei ole otsmikusagara kahjustusega patsiendid võimelised nalja mõistma.

2. Kärarikkas ruumis ei kuule telefonivestlust – aju ei suuda eristada telefonist kostuvat häält ümbritsevast mürast.

3. Haigutamine tegelikult äratab meid – haigutamise tulemusel saavad kopsud rohkem õhku, tõstes hapniku taset ajus.

4. Meie aju on programmeeritud mäletama tüütuid meloodiaid – aju võime meelde jätta ja seeläbi õppida hõlpsamini igapäevaseid rutiinseid toiminguid võimaldab lauludel meie peas kummitama jääda.

5. Aju kasutab vähem energiat kui külmkapi valgustus – aju kasutab 12 vatti võimsust ehk 17% inimkeha energiast.

6. Sage ööpäevase rütmi segiminek võib kahjustada mälu – stressihormoonid, mis vallanduvad seoses ööpäevase rütmi segiminekuga, võivad kahjustada oimusagarat ja mälu.

7. Kõrgus paneb aju nägema imelikke nägemusi – hapnikupuudus võib häirida nägemise ja tunnetega seotud protsesse.

8. Arvutimängud, milles tuleb vastaseid maha lasta, soodustavad multitegumtööd (multitasking) – arvukate vaenlaste tulistamine laiendab tähelepanu, mis tähendab, et pidevalt tuleb reageerida ümbritsevale.

9. Iseennast ei ole võimalik kõditada – aju summutab oodatava tunde, kui me põhjustame seda ise.

10. Ere päikesevalgus paneb aevastama – ajutüves olevad ristiühendused saadavad silmast tulevaid signaale läbi nina.