Vesi võis olla Maal juba alguses
Ookeanide tekke põhjused on pikka aega olnud müsteeriumiks, millele siiani pole vastust leitud, vahendab Novaator New Scientisti uudist.
Maa tekkimise koht noort tähte ümbritsevas kosmilist tolmu sisaldavas udukogus oleks pidanud olema piisavalt kuum, et kogu vesi oleks aurustunud. Seega eeldati, et Maa tekkis tolmu kokku sulandumise tagajärjel kuivana ning vesi sattus siia mingil viisil hiljem.
Arvati, et päikesesüsteemis leiduvate suures koguses jääd sisaldavate komeetide või asteroidide kokkupõrge Maaga võis põhjustada vee tekkimist meie planeedil, kuid selle teooria juures on üks küsitavus.
Komeedid sisaldavad meie ookeanidega võrreldes oluliselt rohkem deuteeriumi. Deuteerium on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on ainult üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Kokkupõrked asteroididega oleks samas pidanud tekitama rohkem plaatina ja teiste haruldaste keemiliste elementide teket.
Nende vasturääkivuste põhjal on raske põhjendada, et vesi tekkis maakeral kosmiliste objektidega kokkupõrgete tagajärjel. Tegelikult võis vesi olla olemas juba koostisosades, mis Maa tekke põhjustasid.
Londoni ülikooli kolledži teadlase Nora de Leeuw’i ja tema kolleegide poolt loodud simulatsioonide põhjal on alust arvata, et Maa moodustanud tolmuosakestel oli vee osas nii suur vastupidavus, et suuta ka kõrgetel temperatuuridel molekule säilitada.
De Leeuw’i juhitud teadlaste rühm lõi oliviinist koosnevate tolmuosakeste jaoks arvutusmudelid. Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste ränikivimit moodustavate mineraalide rühm, mida leidub nii meie päikesesüsteemis, kui ka teisi tähti ümbritsevates udukogudes. Teadlased arvutasid sellele tuginedes välja, mis juhtus, kui vee molekulid sidusid end kohevate kosmoses leiduvate kosmiliste terade ebakorrapäraste pindade külge.
Selle protsessi käigus vabaneb suur hulk energiat, mis tähendab, et omakorda on vaja suurt hulka energiat molekulide eraldamiseks. Teadlaste loodud mudelite järgi võivad tolmuterad säilitada vett isegi 630 kraadi juures, mis on piisav selleks, et nii võis olla ka meie planeedi tekkimisel.
USA-s asuva Arizona ülikooli teadlase ja uuringu kaasautori Michael Drake’i sõnul tekkis tõenäoliselt suurem osa Maa veest just sel viisil. Maakera teke tolmu kokku sulandumise, rõhkude ja erinevate temperatuuride koosmõju tagajärjel tekkis vee eraldumine kosmilistest osakestest, mille tulemusel tekkisid jõed ja ookeanid.
Uuringus mitte osalenud Chicago ülikooli teadlase Fred Ciesla sõnul kinnitavad uurimistulemused, et vesi oli juba Maa koostisosades olemas isegi siis, kui see polnud ainsaks allikaks.
Mõnede asteroidide puhul on täheldatud suurt veesisaldust ning paljud neist põrkusid Maaga paratamatult päikesesüsteemi tekkimise algfaasis. Ciesla sõnul peitub võtmeküsimus selles, et kui palju meie vetest on tekkinud erinevate päikesesüsteemis esinevate mehhanismide tulemusel.
