Vesi saabus Maale asteroididega

 (94)
Vesi saabus Maale asteroididega
AFP/Scanpix

Teadlased on leidunud uusi tõendeid, mis kinnitavad, et Maal leiduva vee toimetasid äsja moodustunud Päikeseüsteemi algusaegadel siia asteroidid.

Taoline areng käib avastuse jälgedes, mille raames kaks teadlaste töörühma leidsid teineteisest sõltumatult esimese “niiske” asteroidi, võimaldades seega esimesi katselisi kinnitusi Maal leiduva vee pikka aega mõistatuseks olnud päritolule, vahendab The Times.

Teadlased usuvad, et Maa moodustus kuiva ja viljatuna. Kosmilise lauspommitamise perioodil, mis kestis umbes 3,8 kuni 4,1 miljardit aastat tagasi, võisid jääga kaetud komeedid ja asteroidid siia vett transportida. Seni eeldati, et nüüdseks on sellised asteroidid ammu kuivanud.

Ent Johns Hopkinsi ülikooli ja Kesk-Florida ülikooli teadlaste uued vaatlused infrapunateleskoobiga näitavad, et Päikesesüsteemi peamise asteroidivöö suuremaid asteroide 24 Thermis on kaetud paksu härmatisekorraga.

Teadlased loodavad asteroidilt kosmosesondi abil jäänäidiseid koguda ning võrrelda nende koostist maise veega, kuna vee koostise täpne analüüs ja võrdlus Maa veega võiksid aidata tagantjärele määrata selle vee kogust, mille Maale on kandnud asteroidid.

Queen’s University Belfasti astronoomi Henry Hsiehi arvates on asteroidi veejää avastamine nagu elava kivistise leid — tabati selline jäänuk varajasest Päikesesüsteemist, millesarnaseid oli juba ammuilma peetud kadunuks. “Me ei oska isegi selgitada, miks vesi siin on,” ütleb ta. “Miks meid huvitab veejää kusagil asteroidivöös? Sest täiesti võimalik on, et me täna joome sedasama vett.”

Asteroid 24 Thermis läbimõõduga 198 km asub Marsi ja Jupiteri vahelises laias asteroidiribas.

Taevakeha tuvastamiseks kasutasid töörühmad Johns Hopkinsi ülikooli täheteadlase Andrew Rivkini ning Kesk-Florida ülikooli astronoomi Huberto Campinsi juhtimisel Hawaii Mauna Kea infrapunateleskoopi. Asteroidilt peegelduva valguse spektri analüüs näitas, et see on kaetud härmatise ja tolmu kihiga. Pöörleva asteroidi veespektri püsivuse põhjal järeldati, et jää on jaotunud ühtlaselt üle kogu taevakivi pinna.

Teadlased oletavad, et asteroidi välispinda varustatakse pidevalt kasvava härmatisega sedamööda, kuidas selle sisemuses asuv jää tasapisi aurustub ja pinnale koguneb.

Maa moodustus umbes 4,6 miljardi aasta eest varajases Päikesesüsteemis leidunud kividest, asteroididest ja muust prahist. Varsti pärast Maa koore moodustumist paiskas tohutu kokkupõrge osa Maa vahevööst kosmosesse. Nii tekkis Kuu.

Vahemikus 3,8 kuni 4,1 miljardit aastat tagasi vältas aktiivne 24 Thermisega sarnanevate asteroidide, komeetide ja protoplaneetidega pommitamise periood. Kohaletoimetatud jää pidi kokkupõrkel aurustuma, nii et ajapikku moodustus Maa ümber veeaurust koosnev atmosfäär.

Sedamööda, kuidas meie koduplaneet jahtus, moodustusid pilved ja viimaks tekkisid vihmasajust umbes 4,2 miljardi aasta eest ookeanid. Maa ookeanid katavad tänaseks ligi 70 protsenti planeedi pinnast.