Venemaa süüdistab Sojuzi avariis tootmisliiniriket
Ummistunud voolik peatas Sojuz-U kolmanda etapi varustamise kütusega, põhjustades mootori enneaegse seiskumise, kommenteeris Roskosmos pressiteates, vahendab BBC.
Venemaa raketid on jäänud kosmosejaama ja Maa vaheliseks kriitilise tähtsusega ühendusteeks alates juulist, mil USA saatis hingusele oma kosmosesütikute programmi.
Raketid ei lennuta orbitaaljaama mitte ainult robotkaubalaevu, vaid on ka ainsad vahendid, millega kosmonaute ja astronaute selle pardale toimetada.
Venemaa peatas pärast möödunud kuul toimunud õnnetust Sojuzide lennud ning lükkas edasi järgmise, algselt 22. septembrile kavandatud mehitatud lennu stardi.
Roskosmose juurdlusaruanne sedastas, et mootoririket ei tohiks käsitleda ühekordse probleemina seni, kuni kõik olemasolevad Sojuz-rakettmootorid on läbinud korduskontrolli.
Vene kosmoseagentuur pole seni esitanud lendude taastamise ajagraafikut.
ISS jäi augustikuise avarii tõttu ilma kolmest tonnist varustusest, ent praeguseks rohkem kui kümnendi vältel pidevalt mehitatud kosmosejaam on siiski hästi varustatud; pardal leiduvast proviandist peaks meeskonnale piisama 2012. aasta juunini.
Pakilisem mure on astronautide kosmosesviibimise kestusele kehtestatud piirang (200 päeva), mis on seotud ka juba orbiidil asuvate naasmiskapslite turvasertifikaatidega.
See tähendab, et kosmosejaama asukatel pole palju valikut küsimuses, kas naasta Maale või mitte.
Kolm hetkel kuuepealisest rahvusvahelisest meeskonnast peab sel nädalal kodu poole startima, ülejäänud peaksid järgnema novembri lõpus. Asendusmeeskonna läkitamine nende asemele aga viibib, kuni Venemaa kontrollib oma kosmoserakettide laevastikku üle. Kui enne novembri lõppu uut meeskonda laotusse ei läkitata, jääb ISS ajutiselt mehitamata.
24. augusti krahh toimus vaid 320 sekundit pärast Sojuzi startimist Baikonuri kosmodroomilt.
Varajase kolmanda etapi mootori seiskumine tähendas, et ei õnnestunud raketile kinnitatud kaubalaeva Progress orbiidileviimiseks vajalikku kiirust saavutada.
Ametnikud teatasid, et laev kukkus alla Venemaa Altai rajoonis, umbes 1500 kilomeetrit kosmodroomist kirde pool.
Piirkonnas kuuldi kõva pauku ja teatati akende purunemisest, kuid keegi taevast pudenevate rusude läbi viga ei saanud.
Sojuz on pika ajalooga ning traditsiooniliselt väga usaldusväärne kosmosesõiduk. Raketi mehitatud variantidega pole lendude ajal probleeme esinenud pärast 1970. aastate keskpaika.
Rakett, millega tänapäeval kosmo- ja astronaute ISSi pardale toimetatakse, kannab tähistust Soyuz-FG.
Eriti murelikuks teeb kosmoseametnikke asjaolu, et selle kolmanda etapi rakettmootorid on peaaegu täpselt samasugused kui robot-prahilaevu transportival Sojuz-U versioonil.
Uudist illustreerival pildil järgmisest kolmest mehest, ameeriklasest ja kahest venelasest, kes pidid 22. septembril ISSi poole startima.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!