Venemaa riigiprokurör ajas raketiavariide laine teadlaste kaela
Riigiprokuratuur otsustas nõuda distsiplinaarmeetmete ja trahvide rakendamist õnnetuste põhjustajate suhtes, tõstes seejuures eriliselt esile agentuuri juhtkonna rolli. Prokuröri aruanne osutas korraliku kontrolli puudumisele Roskosmose ametnike üle vastavate otsuste vastuvõtmise osas, vahendab PhysOrg.com.
Venemaa kunagi kuulsusrikast kosmoseagentuuri tabas vapustus juba aprillis, mil selle juht Anatoli Perminov vallandati samaaegselt Juri Gagarini esimese mehitatud kosmoselennu 50. aastapäeva tähistamisega.
Roskosmos on kriitika omaks võtnud, ent kurdab, et rahastust napib ja neil pole tööpakkujana võimalik võistelda lääne tipptaseme ettevõtetega, mis noori Nõukogude-aegsetest institutsioonidest ja nende spartalikest tingimustest eemale meelitavad.
Perminovi vallandamisele eelnes kolme navigatsioonisatelliidi kaotus, mida Venemaa peaminister ja tõenäoliselt järgmine president Vladimir Putin oli kiitnud vääriliseks konkurendiks USA loodud ülemaailmsele positsioneerimissüsteemile GPS.
Pärast seda on Roskosmos olnud sunnitud ajutiselt peatama lennud oma peamiste rakettidega — pikamaaraketiga Sojuz ja tulusa Proton-M-iga. Küsimuse all on Venemaa suutlikkus inimesi ohutult kosmosesse toimetada.
USA kosmoseagentuur NASA on vaaginud võimalust kosmosejaam esimest korda kümnend kestnud programmi vältel mehitamata jätta juhul, kui Roskosmosel ei õnnestu novembri keskpaigaks kanderaketti Sojuz kimbutavaid probleeme lahendada.
USA kosmosesüstikuprogrammi lõpetamine ja nii lääneriikide föderaalsete kui eraettevõtete suutmatus võrdväärset teenust pakkuda on tekitanud olukorra, kus Venemaa on jäänud ainsaks riigiks, mis ISS-ile varumeeskondi toimetada võiks.
3. oktoobril viis Roskosmos läbi Sojuzi mudeli eduka katsestardi; järgmise meeskonna toimetamine kosmosejaama ISS on planeeritud 14. novembriks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!