Sahhalini saare 2007. aasta maavärinast ja tänavusuvistest laavavooludest asustamata Matua saarel, mis mõlemad asuvad Jaapanist põhja pool, võitis Venemaa geoloog Boris Levini väitel 4,5 ruutkilomeetrit, vahendab The Daily Telegraph.

Võimas maavärin Sahhalini saare Nevelši linna lähistel 2007. aastal kergitas üles osa merepinda, selgitab Venemaa teaduste akadeemia kaug-ida osakonna meregeoloogia ja geofüüsika instituudi direktor Levin.

“Selle maavärina tulemusena kerkis osa merepinda, mis muutus maismaaks. Uue territooriumi pindala on ligi kolm ruutkilomeetrit,” ütleb Levin.

Veel poolteist ruutkilomeetrit pinda tekkis Matua saarele juurde pärast juunis alanud Sarõtševi vulkaani hiidpurset, ütleb Levin, lisades, et geoloogid külastasid saart hiljuti ja mõõtsid uue ala üle.

Sarõtševi tulemägi on üks Jaapani Hokkaido saarest Venemaa Kamtšatka poolsaareni ulatuva Kuriilide saarestiku aktiivsemaid vulkaane.

Briti geoloogiauuringute ameti British Geological Survey esindaja Sue Loughlin ütleb, et Kuriilid koosnevad peaaegu üleni vulkaanilistest kivimitest. “Vulkaaniline aktiivsus suurendab saari paratamatult sedamööda, kuidas laavavoolud, muda ja vulkaanilised jäätmed saare nõlvadesse ladestuvad,” lisab ta.

Oxfordi ülikooli maateaduste kateedri professor David Pyle selgitab, kuidas vulkaanipurse võib uut maismaad tekitada.

“2009. aasta purskega kaasnes väga muljetavaldav purskesammas ehk tuhapilv. Rahvusvaheline kosmosejaam sai mõned hämmastavad fotod tuhasamba kerkimisest kõrgematesse atmosfäärikihtidesse.

Väga tõenäoliselt koosneb viimase purske ajal tekkinud “uus maa” (pealpool merepinda) nende plahvatuslike pursete jäätmetest, st suuremas osas killustunud vulkaanilise kivimi tükkidest, pimsist ja tuhast.”

Pyle lisab, et peagi hakkavad värskel maa-alal arenema ökosüsteemid: “Taoline materjal koloniseeritakse taimede poolt väga kiiresti, sest kui vulkaanilised komponendid lagunema hakkavad, muutub sealne pinnas üsna viljakaks.”

Samuti rõhutab Pyle, et Matsua saare asukoha tõttu on raske öelda, mitu korda sealne vulkaan täpselt pursanud on. “Kuid tõenäoliselt on seda viimase sajandi jooksul juhtunud vähemalt kümnel korral.”

Sahhalin on Venemaa suurim, kahe kolmandiku pindala ulatuses mägine saar, mida katab üleni tihe mets. 20. sajandi alguses asustasid Sahhalini lisaks mitmele tuhandele põliselanikule 32 000 venelast, neist 22 000 süüdimõistetud kurjategijad. Praegu küündib sealne rahvastik umbes 546 695 inimhingeni.

Viimase kahe kümnendi jooksul on Sahhalini saart raputanud kolm värinat. 1995. aasta maikuine maavärin, mis impulsimagnituudi skaalal küündis 7,5 pügalani, tappis 2000 inimest.

Veel üks võimas maavärin, mis 2000. aastal lõhkus elektrijaama, järgnes vahetult laastavatele, tuhandeid kodusid uputanud üleujutustele. 2007. aasta maavärin jättis koduta üle 2000 inimese.

Briti geoloogiauuringute ameti British Geological Survey professor Brian Baptie ütleb, et Sahhalini saar on viimase sajandi jooksul elanud umbes korra kümnendis üle vähemalt ühe võimsa ehk enam kui seitsmemagnituudise maavärina.

Ta lisab, et saar on maavärina-aldis seetõttu, et paikneb kahe tektoonilise plaadi — Vaikse ookeani ja Euraasia plaatide — kokkupuutealal.

Kuriili saarestiku nelja lõunapoolse saare kuuluvus on Venemaa ja Jaapani vaheliseks vaidlusküsimuseks, kuid mõlemad riigid nõustuvad, et vulkaani kodusaar Matua on Venemaa territoorium. Jaapani keeles kannab saar nime Matsuwa.