Perminovi sõnul on tegemist küll suure tehnoloogilise väljakutsega, kuid toetudes Venemaa suurtele kogemustele kosmosetehnoloogia arendamisel on see siiski teostatav. Kosmoselaeva esialgse disaini kinnitamiseni võidakse Perminovi sõnul jõuda 2012. aastaks. Sealt alates kulub kosmoselaeva ehitamiseks eeldatavalt üheksa aastat ja 17 miljardit rublat (üle kuue miljardi krooni), vahendab Novaator AP uudist.

Ambitsioonikas plaan on aga ilmselt reaalsusest mõnevõrra eemaldunud, sest alalistes rahalistes raskustes siplev Roskosmos ei suuda kuidagi välja tulla isegi 40 aastat tagasi välja mõeldud raketile Sojuz asenduse väljapakkumisega.

Sellele vaatamata näib venelaste olukord olevat isegi mõnevõrra parem kui USA kosmoseagentuuril NASA, mis saadab aasta pärast oma süstikud pensionile ning saab astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama saata vaid venelaste abi kasutades.

Perminovi sõnul peaks uus kosmoselaev olema varustatud megavatise tuumareaktoriga. Sarnaseid, ehkki palju väiksema võimsusega reaktoreid on Venemaa varem satelliitide energiaga varustamiseks kasutanud.

„Tuumareaktor annaks energiat kosmoselaeva edasi tõukavale elektrimootorile,” ütleb Venemaa kosmoseekspert Igor Lissov. „See on üsna efektiivne viis Marsile lendamiseks. Vastavat tehnoloogiat hakati arendama 1960. aastail ning juba siis kavatseti kasutada seda muu hulgas ka Marsile lendamiseks.”