Venelased ihkavad taas Veenust avastama minna

 (24)
Venelased ihkavad taas Veenust avastama minna
AP/Scanpix

Ajavahemikus 1962–1985 ei jätnud NSV Liit kasutamata ühtegi sobivat ajahetke, et mõni kosmoseaparaat meie sõsarplaneet Veenuse poole teele saata. Alates 1985. aastast on venelased Veenuse unustusse jätnud, kuid nüüd loodetakse see 2016. aastal Venera-D missiooniga hüvitada.

Vene kosmosetööstuse rahanappus ei võimalda venelastel pakkuda välja midagi võrreldavat USA, ESA, Jaapani ja Hiina Marsi-projektidega — selle asemel otsitakse tagasiteed mineviku kuulsusrikaste päevade ehk siis Venera-programmi juurde, vahendab Eesti Päevaleht.

Esimene kosmoseaparaat, mis Veenusest möödus, oli küll 1962. aastal ameeriklaste Mariner-2, sest Nõukogude Vene­ra-1 läks aasta varem poolel teel lihtsalt kaotsi.

NSV Liit maandas aga 1965. aastal esimesena aparaadi (Venera-3) Veenuse pinnale, korrates saavutust veel 13 korda, ameeriklased suutsid sellele vastata ainsa sondiga Pioner Venus 1978. aastal.

Uus projekt poleks enam puhtalt Moskva kosmosetööstuse saavutus, vaid koostöö Euroopa kosmoseagentuuriga (ESA) ja sõltuks ilmselt osalt ka Euroopa rahast.

Tiheda atmosfääri tekitatud kasvuhoone­efekti tõttu on Veenuse temperatuur (enam kui 460 kraadi Celsiuse järgi) isegi kõrgem kui Päikesele palju lähemal asuval Merkuuril.
 
Veenusele on varem maandatud 15 aparaati, kõige kauem on sealses kuumuses vastu pidanud Venera-13 1982. aastal, edastades infot Maale 127 minutit.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is