Phobos-Grunt startis kanderaketi Zenit-2 abil Baikongõri kosmodroomilt Kasahstanis. Sond eraldus kanderaketist 11 minutit peale starti ning pidi käivitama kahel korral oma mootorid, et koguda vajalik kiirendus Marsile suundumiseks, kuid mootorid ei käivitunud, teatab The Independent.

Venemaa föderaalse kosmoseagentuuri Roskosmos juht Vladimir Popovkin ütles, et kumbki kahest mootorist ei käivitunud ilmselt sondi orienteerumissüsteemi vea tõttu. Popovkini sõnul on inseneridel kolm päeva aega kosmoselaeva arvutiprogrammi ümberlülitamiseks, et see hakkaks tööle enne, kui akud tühjaks saavad.

NASA veteran James Oberg, kes töötab praegu kosmosealase konsultandina, ütles, et sondi üle kontrolli saavutamine on veel võimalik.

Oberg hoiatas siiski, et pingutusi sondi üle kontrolli taastamiseks segab Maa ja kosmose vaheline piiratud sidevõrk, mis sundis Venemaa lennujuhte paluma Lõuna-Ameerika avalikkuse abi kosmoselaeva asukoha kindlaks tegemiseks. Amatöörastronoomid olid esimesed, kes probleeme märkasid, kui avastasid, et sond jäi Maa orbiidile.

Kui lennujuhid ei suuda Phobos-Grunti uuesti ellu äratada, muutub tonnide viisi ülimürgist kütust, mida see kaasas kannab, kõige ohtlikumaks inimese loodud objektiks, mis on kunagi orbiidilt alla sadanud, hoiatas Oberg.

„Umbes seitse tonni lämmastikteroksiidi ja hüdrasiini, mis võib külmuda enne, kui lõpuks atmosfääri siseneb, muudab selle kõigi aegade kõige ohtlikumaks Maale kukkuvaks satelliidiks,“ ütles Oberg. „See, mida nimetati kõige raskemaks planeetidevaheliseks sondiks läbi aegade, võib muutuda üheks kõige raskemaks kosmosevrakiks, mis on kunagi kontrollimatult Maale kukkunud.“