Gazpromi aktsia hind on võrreldes aasta algusega kukkunud 75 protsenti. Aastataguselt suurimate firmade edetabeli kolmandalt kohalt on firma langenud 35. kohale.

Ehkki majanduskriisi leevendamiseks on paljud valitsused ettevõtteid toetanud, ei ole ükski Gazpromi suurtest Lääne konkurentidest toetust vajanud ega taotlenud, vahendab New York Times.

Gazprom on ja oli Venemaa kasvava mõjukuse alustala. Ettevõte otsene kontroll nõukogus istuvate ministrite kaudu on Kremli käes. Nõnda ei investeeritud teenitud tulusid heal ajal mitte uutesse maardlatesse, vaid valitsuse poliitilistesse eesmärkidesse. Gazprom haldab täna peale nafta- ja gaasimaardlate näiteks meedia- ning põllumajandusettevõtteid.

Firma hädades süüdistab Venemaa peaminister Vladimir Putin Wall Streetilt alguse saanud finantskrahhi, kuid vaatlejad toovad suurima probleemina välja Nõukogudeaegse juhtimismudeli ja tahtmatuse raskel ajal kulusid kokku tõmmata.

Vaatamata raskustele lubavad ettevõtte juhid siiski jätkata nii arktilistes piirkondades asuvate maardlate hõlvamist kui ka kahe Venemaad Euroopaga ühendava gaasitoru ehitamist.

Esialgu läheb aga olukord Gazpromi jaoks ainult hullemaks. Kui sel aastal sai Gazprom tuhande kuupmeetri gaasi eest Euroopast 420 dollarit, siis järgmisel aastal kukuvad hinnad suure tõenäosusega 260 — 300 dollari vahemikku.

Praegu ettevõttel veel jõudu jätkub, kuid seal töötab 436 000 kõrgepalgalist töötajat, kellele makstakse kinni näiteks puhkused Musta mere. Lisaks peab paljude konglomeraadi osade (meedia- ja põllumajandusettevõtted) tegevusele peale maksma.

Raadiojaama Ehho Moskvõ kommentaator Julia Latõnina võrdleb Venemaa majandust sõelaga, kirjeldades sellega kroonilist raiskamist. Möödunud aastate majanduslik edu on tema arust kui ime, sest vett (loe „raha“) kallati sõelale (loe „majandusse“) rohkem kui sealt välja voolas ja nii paistis sõel olevat täis. Täna aga valgub „sõel“ tühjaks üsna ruttu.