Eelmisel aastal avastas uurimisrühk Hynek Burda ja Sabine Begalli juhtimisel, et heinamaal rohtu söövad veised orienteerisid oma keha tavaliselt enam-vähem põhja-lõuna suunas. See viis teadlased järelduseni, et veised tajuvad Maa magnetvälja, kirjutas LiveScience.

Siiski on olemas ka võimalus, et nad kasutavad suuna määramiseks Päikese asendit taevavõlvil või hoopis mõnda kolmandat võimalust. Kõrgepingeliinid pakuvad nende võimaluste välistamiseks väga hea võimaluse, sest elektrivool tekitab enda ümber kohaliku magnetvälja, mis häirib Maa magnetvälja ning muudab viimase tajumise veiste jaoks keerulisemaks.

Teadlased kasutasid loomade orientatsiooni määramiseks Google Earthi aerofotosid ning leidsid, et kõrgepingeliinide vahetus läheduses oli loomade suunataju tõepoolest häiritud. Liinide lähedal olid loomad suunatud suvalises suunas, erandi moodustas vaid ida-lääne suund, mida eelistas keskmiselt enam veiseid. Seletust sellele nähtusele teadlased esialgu anda ei oska. Mida kaugemale kõrgepingeliinidest loomad läksid, seda enam taastus nende põhja-lõuna suuna tajumise võime.

See ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuring näitab esmakordselt, et vähemalt mõned imetajad on võimelised Maa magnetvälja tajuma. Varem on selliste võimete esinemist demonstreeritud näiteks lindude ja nahkhiirte peal.