Teadlased on üsna kindlad, et Jupiteri pinnal nähtav uus täpp on tekkinud kokkupõrke tulemusena. Veenusel avastatud laigu osas olemasolevad tõendid kokkupõrget aga ei kinnita, vahendab Novaator Physorgi uudist.

„Veenuse laik on ultravioletses spektriosas hele, mis näitab, et kokkupõrge meteoroidiga pole selle laigu põhjuseks. Kivistel taevakehadel peaksid kokkupõrkekohad ultravioletsetel lainepikkustel tumedamaks muutuma, sest kokkupõrkekoht täitub rusuga, mis valgust neelab. Erandiks on vee- või jäärikkad taevakehad," ütleb Wisconsin-Madisoni ülikooli teadlane Sanjay Limaye.

Veenuse atmosfääris nähtava laigu seletuseks on välja pakutud erinevaid teooriaid. Esiteks vulkaanipurse, mida peetakse ebatõenäoliseks, sest Veenuse paks atmosfäär takistab üldiselt sealse vulkaanilise aktiivsuse jälgimist.

Teiseks teooriaks on Päikese ja Veenuse atmosfääri koosmõjul tekkivad laetud osakesed. Kolmandaks variandiks on atmosfääri turbulents, mille tulemusena hele materjal koondatakse väikesele alale ja see muutub nähtavaks.

Huvitaval kombel märkas sarnaselt Jupiteri laiguga Veenuse laiku esimesena amatöörastronoom. Astronoomiliste töövahendite lai kättesaadavus ja astronoomiahuviliste inimeste üha suurenev arv aitab tublisti kaasa astronoomia kui teadusharu kiirele arengule.