Veealused robotliikurid ebamaiseid ookeane uurimas

 (14)
Veealused robotliikurid ebamaiseid ookeane uurimas
Foto: Stone Aerospace

Järgmiseks sammuks püüdlustes tungida Jupiteri kuu Europa jäise koore all peituvate saladusteni võib saada laserajamiga kosmosesond.

Taolise ettepaneku tegi NASA astrobioloogiakonverentsil Atlantas leiutaja Bill Stone, kelle ettevõte Stone Aerospace on konstrueerinud veealused robotliikurid Antarktika jääkaane-aluseks uurimiseks, vahendab Discovery News.

Stone'i ettepaneku kohaselt käitaks tema "krüobotit" 5000vatine laser. Laservalgust transleeritaks kiudoptilise kaabli vahendusel, mis rullub lahti end 250 meetri paksusest jääst läbi puuriva-sulatava roboti sabas.

25 sentimeetri laiune ja 1,8 meetri pikkune robot nimega VALKYRIE sulataks ninaesist jääd, samal ajal kui selle jõujaam töötaks kuupinnal. Stone Aerospace on seadme prototüüpi edukalt testinud ja kavatseb seda järgmiseks proovile panna ühel Alaska jääliustikul 2013. aasta juunis.

Juba praegu edastatakse laservalgust kiudoptiliste kaablite kaudu sidevõrkudes, mistõttu mõte rakendada samu kaableid energia vahendamiseks ei kujuta endast eriliselt murrangulist arenguhüpet.

Sondi käitamine pinnal paikneva laseri jõul pole siiski täiesti probleemitu ülesanne. Selline tuumaelektrijaam, millesarnaseid on kasutatud kosmosesondides ja mida nimetatakse termoelektrilisteks radioisotoop-generaatoriteks ehk radio-termopatareideks (ingl RTG, radioisotope thermoelectric generator), oleks liiga suur.

Seotud lood:

Päikeseenergia poleks aga praktiline, kuna Europa asub Päikesest palju kaugemal kui Maa, mistõttu vajaliku energia kogumine päikesevalgusest nõuaks hiiglasuurte paneelide kasutuselevõttu.

Ehkki Stone'il on jää alla tungivate robotite ehitamisel kogemusi, tuleb arvesse võtta olulisi erinevusi tema seniehitatud mudelite ja nende vahel, mis Europal tööle hakkaksid.

Üheks selliseks tehniliseks erinevuseks on "jääst läbi sulamine". Eelmine valmis ehitatud krüo-robot ENDURANCE uuris küll Antarktikas edukalt liustikualust järve, ent ei pidanud end esmalt omal jõul jääkattest läbi puurima.

Veel üheks probleemiks on Europal kuundumine. Ehkki Voyageri ja Galileo lendude käigus on tehtud fantastilisi ülesvõtteid kuu pinnast, pole ühegi senise foto eraldusteravus ohutuks maandumiseks sobilike paikade eristamiseks piisavalt hea.

Mullu rahastati Stone Aerospace'i projekti VALKYRIE nelja miljoni dollari ulatuses. Kuigi vähemalt üks missiooniettepanek on juba läbivaatamisel, pole tõenäoline, et vastavat lasti kandma konstrueeritud kosmoseaparaat Maalt lähitulevikus stardiks.

Europa jää alla piilumine on teadlastele juba pikka aega paleuseks olnud, kuna andmed varasematelt kosmosesondidelt on viidanud vedela veeookeani olemasolule allpool jääkaant, kusjuures pole sugugi välistatud, et tolles ookeanis leidub elu.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!