Veealune linn purustas iidsusrekordi
Ehkki Pavlopetri leiti juba 1967. aastal, teatas Kreeka valitsus äsja, et linnast on leitud 5000 aasta vanuseid keraamikakilde, mis sunnib muutma seniseid oletusi selle kohta, millal linn esimest korda asustati, vahendab NewScientist.
Lisaks on valitsus teada andnud, et avastatud on täiendavad 9000 ruutmeetrit hooneid, tänavaid ja kalmeid - ning veel miski, mis näeb välja nagu suur sakraalrajatis, nn megaron. See annab mõista, et Pavlopetri võis olla tähtis kaubavahetussadam, ning pakub uusi andmeid selle kohta, kuidas hilise kiviaja inimesed elasid.
"Merepõhjast võib paiguti leida üksikuid hurtsikuid ja hilis-kiviaegseid koopaid, mis on palju vanemad, kuid mitte tänavate ja üht ühist müüri jagavate majade ridadega linnasid," räägib Ühendkuningriigis Southamptonis tegutseva riikliku okeanograafiakeskuse teadur Nic Flemming, kes Pavlopetri 1960. aastatel esimesena avastas, hinnates toona selle asutamisajaks aasta 1500 eKr.
"Meil on siin tegemist millegagi, mis on 2000 või koguni 3000 aastat vanem suuremast osast seni uuritud vee alla jäänud linnadest. Pavlopetri ainulaadsus ei peitu ainult selle vanuses, vaid tõigas, et seda kasutati sadamana."
Ehkki sama vanu asulakohti on leitud maismaal, pole neid seni avastatud rannikualadelt. "Põhimõtteliselt on tegemist suure linnaga, mida ümbritsesid põllumajanduslikud linnalähifarmid ning vasekaevandused mägedes," ütleb Flemming.
"See oli meresõiduteede ristmik, kriitilise tähtsusega transpordisõlm maismaa ja Kreeta vahel ning jõukas agraarpiirkond. Toonase elu-olu parema tundmaõppimise kontekstis on see avastus äärmiselt põnev."
Värsked hooned ja rajatised leiti kajalood-segmendiskanneriga, mille tehnoloogia arendati omal ajal välja kasutamiseks nafta- ja gaasitööstuses, kuid mis on nüüdseks jõudnud ka allvee-arheoloogide arsenali. Muu hulgas tuvastati selle abil iidsed kiviringid Michigani järve põhjas.
Enamgi veel, kuna linn on jäänud vee alla, võib seal olla säilinud ka orgaanilisi materjale nagu toitu või puitu - aineid, mis sama perioodi linnavaremetest pealpool merepinda on ammuilma kadunud. "Kui oleme väljakaevamistega algust teinud, peaksime saama palju rohkem teada sellest, kuidas elu pronksiaegses linnas käis," ütleb Ühendkuningriigi Nottinghami ülikooli teadur ning üks veealuse uuringu juhatajest Jon Henderson. (Henderson käsitleb tehtud tööd lähemalt videotes, mis on saadaval Nottinghami ülikooli veebilehel.)
Arvatakse, et Pavlopetri uppumise põhjustasid piirkonda sagedasti loksutavad maavärinad.
"Käesolev haruldane avastus on märkimisväärne sellepärast, et vee alla vajunud alana ei toimunud linna hilisemat taasasustamist, mistõttu see kujutab endast tardunud minevikumälestist," lisab Kreeka kultuuriministeeriumi ametnik Elias Spondylis.
